Eesti inimeste internetipanga kasutus ületab Euroopa Liidu (EL) keskmist enam kui kolmandikuga, selgub värskest Eurobaromeetri küberturvalisuse uuringust.
Kui EL-is keskmiselt kasutab internetipanka keskmiselt 48% inimestest, siis Eestis ulatub see näitaja 85%-ni. Uudiseid loeb veebis 87% Eesti inimestest, mis ületab samuti tunduvalt EL-i keskmist 64%.
Mõnevõrra rohkem kasutavad Eesti inimesed ka e-posti, mis ulatub 89%-ni EL-i keskmise 85% vastu. EL-i keskmisest mõnevõrra vähem kasutavad Eesti inimesed internetti aga kaupade ja teenuste ostmiseks. See näitaja ulatub Eestis 46% ja EL-is keskmiselt 53%-ni.
Sarnaselt EL-i keskmisega kasutavad Eesti inimesed internetti enim kodus, kus see näitaja on vastavalt 95% ja 94%. Kodule järgneb töökoht EL-is 38% ja Eestis 42%. Kõige sagedamini on Eesti inimesed viimase aasta jooksul muutnud internetipanga paroole, mida on teinud 52% küsitletutest EL-i keskmise 19% vastu, kõige vähem aga veebipõhistes ostukohtades, seal on salasõna muutnud seitse protsenti Eesti ja 12%i EL-i internetikasutajatest.
Mure turvaküsimuste pärast on Eesti inimesi enim sundinud installeerima viirusetõrjet ja mitte avama tundmatu saatjaga e-kirju, mõlema puhul ulatus Eesti inimeste osakaal 57%-ni, EL-is keskmiselt olid vastajad näitajad 51% ja 43%. Üldiselt on aga Eesti internetikasutajad internetitehingute suhtes julgemad kui EL-i inimesed keskmiselt.
Enim muretsetakse Eestis internetimaksete turvalisuse pärast, mida nimetas 29% küsitletutest, EL-is keskmiselt aga 38%. Sellele järgnes mure isikuandmete väärkasutuse pärast, mida nimetas 20% Eesti ja 40% EL-i inimestest.
Eurobaromeetri küberturvalisuse küsitlus viidi läbi tänavu 10.-25. märtsini ja selles osales 26 593 inimest. Eestist võttis osa 1001 inimest.
