Jooga ühendab meie vajadused füüsilise koormuse ning vaimse tasakaalu järele ja teeb seda läbi hingamise.
Füsioloogilisel tasandil sissehingamine toidab meie keha ja väljahingamine puhastab meie keha, vabastades meid nii ebavajalikest ainetest kui ka kahjulikest emotsioonidest.

Kõik teavad kõnekäändu: sa oled see, mida sa sööd. Jooga väidab, et sa oled see, mis sinust välja ei tule.

Hingamiskiirus ja maht reguleerib meie kehalist aktiivsusest ja stressitaset. Emotsionaalset ja vaimset seisundit mõjutab hingamine otseselt. Erutusseisundis muutub meie hingamine samasuguseks kui raske füüsilise koormuse juures. Igapäevaelus, kui me teadlikult ei keskendu hingamisele, kasutame umbes 30% oma hingamisvõimest, piltlikult öeldes me lihtsalt hingeldame. See on ka üks oluline põhjus, miks me tunneme nii tihti end väsinuna, unisena, tujutuna, seedimine ja ainevahetus on aeglased ning igasugused haigused tabavad meid kergesti.

Tihti arvatakse, et jooga on selline imelik kehaväänamise kunst ja see väänamine ongi jooga olemus. Tegelikult on nende asendide (sanskriti keeles asanate) eesmärk tekitada sünergia hingamise ja liikumise vahel, valmistades keha ette teadlikuks hingamiseks, pranayamaks. Ja selleks pole vaja pea peal seista ega muud keerulist teha. Vastupidi, asanad ei tohi olla füüsiliselt rasked, tekitada pinget või valu kehas, sest sel juhul ei teeni nad oma eesmärki, kuna takistavad pranayamat.
Pranayama tähendab kontrolli oma hingamise üle, mille eesmärk on muuta hingamine järjest pikemaks, pehmemaks ja sügavamaks. See on hingamine, kus sissehingamine, väljahingamine ja hingepeetused nende vahel on sooritatud teadlikult, muutes hingamise alateadlikust tegevusest teadvustatud tegevuseks. Pranayama lõdvestab keha, vabastab meid ebavajalikest emotsioonidest, sundmõtetest, tagab mõtteselguse ja suurendab sisemist rahu ning tasakaalu. Õigesti valitud pranayama aitab  ennetada, leevendada ja ravida haigusi.

Variante, kuidas hingata sisse ja välja ning mida teha seal vahepeal on väga palju. Tegelikult just nii palju, et valida igaühele see, mis teda konkreetselt aitab. Jooga on väga individuaalne.

Joogat, mis on üle 10 tuhande aasta vanuse ajurveda tervendamissüsteemi üks osa, on nimetatud ka kirurgiaks ilma noata. Hea uudis on see, et seda saab harrastada praktiliselt viimse hingetõmbeni. Kuid vigastuste ja kahjulike mõjude oht võib olla samuti suur, seepärast ei tohigi joogaharjutusi ja hingamistehnikaid omal käel või raamatute abil praktiseerima hakata. Siit ka põhjus, miks nn jooga elementide kasutamine kõikvõimalike muude treeningsüsteemide osana on heal juhul kasutu, kuid võib ka olla lausa kahjulik.

Alustada tuleb kindlasti joogaõpetaja juhendamisel. Traditsiooniline joogaõpetajate õpetus on pikaajaline ja põhjalik ning üles ehitatud mentorluse põhimõttel: igal tõsisel joogaõpetajal on oma õpetaja või mentor, kes pidevalt suunab ja arendab teda ning vastutab ka tulemuste eest.

Oma järgnevates kirjades ma tahan jätkata jooga teemadel.