Neli viiendikku elanikest on viimase aasta jooksul pöördunud oma terviseprobleemiga mõne arsti poole. Kõige enam ehk 68% inimestest külastas perearsti ja eriarsti juures käisid aasta jooksul pooled vastanutest. Kõige rohkem ollakse rahul hambaarsti (97%) ja pereõega (95%). Rahulolu hambaarstiteenusega on küll kõrge, ent soovitusliku sagedusega käib hambaarsti juures endiselt liiga vähe inimesi. Perearsti puhul mõjutab patsiendi rahulolu kõige tugevamalt see, kuidas perearst temaga suhtleb ja kui arusaadavalt suudab ta selgitada erinevaid ravivõimalusi. Eriarsti puhul mõjutab rahulolu kõige enam eriarsti asjatundlikkus.
„Uuringust selgunud arvamused ja hoiakud on oluliseks sisendiks nii Sotsiaalministeeriumi kui ka poliitikute edasiste tööde ja tegevuste planeerimisele. Meie ühine eesmärk on arstiabi kvaliteedi ja kättesaadavuse säilimine ja paranemine,“ ütles tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev uuringu tutvustamisel. „Muuhulgas selgus uuringust, et hambaarsti külastab iga-aastaselt alla poole elanikest. Selles kontekstis töötame välja täiskasvanute hambaravi hüvitamise programmi, mis sisuliselt tähendab alates 2017. aastast ligikaudu 12 miljoni euro suunamist sellesse,“ lisas minister
Sel aastal uuriti esmakordselt, missugune on inimeste teadlikkus ja kogemus seoses laste hambaraviga. Selgus, et 88% elanikest teavad, et kuni 19-aastastele lastele ja noortele on hambaravi tasuta. 69% vastanutest on viimase aasta jooksul lapsega hambaarsti juures käinud või on noor iseseisvalt hambaarsti külastanud.
Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul on ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse seisukohast oluline kogu kindlustuspaketi terviklik arendamine, sealjuures tuleb tähelepanu pöörata nii kaasaegsete ja kulutõhusate teenuste ja ravimite kättesaadavusele kui ka arstiabi ajalise ja geograafilise kättesaadavuse regulaarsele analüüsile ja parendamisele. „Meil on heal tasemel ja väga hea kättesaadavusega perearstiabi, samuti on igaühele Eestis tagatud erakorralise arstiabi väga kiire kättesaadavus,“ rõhutas Ross. “Eriarstiabi plaaniliste ooteaegade osas on veel arenguruumi ning haigekassa poolt panustame ooteaegade lühendamisse toetades esmatasandi arengut, rakendades ambulatoorseid vastuvõtte motiveerivat rahastust eriarstiabis ning pöörates tähelepanu ka e-teenuste arendamisele.“
43% elanikest peab arstiabi kättesaadavust heaks. Elanike hinnangul on probleemiks eeskätt eriarstiabi kättesaadavus, millega seoses on probleeme olnud umbes viiendikul inimestest, kes on viimase aasta jooksul eriarsti külastanud. Probleeme on kogenud teistest enam Põhja-Eesti, sealhulgas Tallinna elanikud. Kõige enam on eriarstiabi kättesaadavusega rahul maaelanikud. Samas eelistavad üle poolte vastanutest, et ravikindlustus kataks kõiki tervishoiuteenuseid isegi juhul, kui ravijärjekorrad oleksid kohati väga pikad. Vaid kolmandik eelistaks lühikesi järjekordi ja piiratud hulgal ravikindlustuse kaudu rahastatud teenuseid. Valmisolek ise arstiabi eest maksta on viimase kuue aasta jooksul küll kasvanud, ent summad, mida ollakse valmis oma rahakotist välja käima, on küllaltki väikesed. Kolmandik elanikest oleksid nõus maksma kuni kakskümmend eurot. Sealhulgas kõige sagedamini ollakse nõus maksma kuus kuni kümme või üksteist kuni kakskümmend eurot (mõlemal juhul 13% elanikest). Üle viiekümne euro on nõus maksma 14% elanikest (2013. aastal 9%).
TNS EMOR küsitles 2015. aasta veebruaris ja märtsis 1645 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat eesmärgiga saada ülevaade elanike hinnangutest oma tervisele, arstiabile, tervishoiukorraldusele, tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile.
