"Tallinna linn koos seda ümbritsevate omavalitsustega on saanud üldse kõige vähem toetusi  – keskmine toetus on olnud 75 eurot. Ühe Eesti inimese kohta eraldatud toetus omavalitsuste hoonete korrastamiseks ja ehitamiseks on keskmiselt 263 eurot. Ühe elaniku kohta oli toetusi eraldatud kõige enam Väätsa valda, kuhu jõudis 2338 eurot elaniku kohta. Kõige vähem oli toetusi eraldatud aga Viimsi valda, kuhu jõudis 13 eurot elaniku kohta," kirjutab Karis oma blogis.

"Ehkki suuremate omavalitsuste võimekus teha investeeringuid oma raha eest on kogusummas suurem, on see tegelikult kogu nende kinnisvaraportfelli mahtu ja selle investeeringuvajadust arvestades siiski väga väike," lisas ta.

Riigikontrolöri hinnangul on Tallinna ja Harjumaa piirkonnas taristu olukord kõige halvemas seisus, tulenevalt suurest elanike arvust. "Kõige probleemsemas seisukorras on just suuremate omavalitsuste taristu, just suuremates omavalitsustes on investeerimisvajak, eriti Tallinnas, kuhu on koondunud samas kõige rohkem teenuste tarbijaid," rääkis ta.

Karise sõnul ei tohiks eurorahadega toetada piirkondi, kus elab vähe inimesi ning kus puudub edasine arenguperspektiiv. "Euroopa Liidu teiste riikide maksumaksjatelt saadav raha on mõeldud meile arengutõukeks, aga see ei tohiks tähendada üha suurema hulga raha suunamist sinna, kus arengut pole toimunud ja seda pole põhjust tervest mõistusest lähtuva hinnangu põhjal ka oodata – demograafilistel või muudel loomulikel ja maailmatrendidest tulenevatel põhjustel," rääkis ta.

"Kõige tähtsam on ikka see, millele me kulutame, kuidas üks või teine investeering meie majandust mõjutab, kas sellest tõuseb tulevikus tulu või tekitab see ainult juurde püsikulusid. Lisaks tuleb tähele panna, et see, milleks üks või teine piirkond võib vajada raha, ei pruugi kattuda sellega, milleks Euroopa Liidu tõukefondide mõttest lähtudes on seda raha võimalik kasutada," lisas Karis.

Seejuures leiab Karis, et Eesti peaks hakkama võõranduma eurorahadest. "Me ei peaks tegelema mitte selle nimel, et võimalikult palju välisraha saada, vaid vastupidi – meil tuleks tegelda enda välisrahast võõrutamisega. Esimene samm sel teel võiks olla, et kuni me veel euroraha kasutame, tuleks see panna tõepoolest sinna, kus see annab tõuget ehk aitab meil edaspidi vaid omal jõul hakkama saada. Meie eesmärk peaks olema saavutada olukord, kus me mingit abi ei vaja," rääkis ta.

"Kui meil oleks kasutada vaid oma raha, tooks see meid kiiresti maa peale ja kainestaks – sunniks hindama oma mõtetes kriitiliselt kõike, millega riik praegu tegeleb, ja mõtlema läbi, mis on ka tegelikult vajalik," lisas riigikontrolör.