Uus süsteem võimaldab Schengeni riikidel kiiresti ja tõhusalt vahetada andmeid lühiajaliste viisade kohta. Viisainfosüsteem parandab ka süsteemi terviklikkust ja suurendab selle liikmesriikide vahelist usaldust. Kui viisaomanik saabub Schengeni ala välispiirile, teevad vastava Schengeni riigi piirivalvurid kindlaks tema isiku ja kontrollivad viisa autentsust viisainfosüsteemis. See aitab ära hoida viisadega seotud pettusi (näiteks kellegi teise viisa kasutamist), võimaldades isikuid kiiresti, kindlalt ja turvaliselt biomeetriliste andmete põhjal kontrollida. Uus kord muudab viisa saamise kiiremaks heausksete viisataotlejate jaoks, kes moodustavad reisijatest valdava enamuse.
Sõrmejälgede kogumise protseduur on lihtne, kiire ja diskreetne: viisataotleja peab lihtsalt asetama oma sõrmed skannerile. Kui viie aasta jooksul esitatakse uus viisataotlus, ei võeta enam sõrmejälgi, vaid need kopeeritakse viisainfosüsteemis olevalt varasemalt taotluselt.
Siseasjade volinik Cecilia Malmströmi sõnul muutuvad viisa taotlemise eeskirjad ELi külastada soovivate välismaalaste jaoks lihtsamaks, täpsemaks, läbipaistvamaks ja õiglasemaks. „Uus süsteem võimaldab väljastada ja kontrollida viisasid tõhusamalt ja turvalisemalt. See on suur samm ELi ühise viisapoliitika parandamise suunas,” kommenteeris Malmström.
Esimestena ühendatakse süsteemiga konsulaaresindused Põhja-Aafrikas (Alюeerias, Egiptuses, Liibüas, Mauritaanias, Marokos ja Tuneesias). Järgnevad Lähis-Ida (Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria) ja Pärsia lahe piirkond (Afganistan, Bahrein, Iraan, Iraak, Kuveit, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen). Kõik Schengeni riikide konsulaaresindused kogu maailmas peaksid olema viisainfosüsteemiga ühendatud kahe aasta pärast.
Euroopa Komisjon
