Viimati oli kinokülastuste arv suurem 1992. aastal, kui tehti 3,4
miljonit kinokülastust. Võrreldes 2009. aastaga oli mullu ligi 400 000
külastust rohkem.
Kinokülastuste arvu suurenemise üks põhjus on kinopileti hinna langemine
viimastel aastatel, mille on põhjustanud uute kinode lisandumine ja
konkurentsi elavnemine kinoturul. 2010. aastal maksis kinopilet
keskmiselt 3,6 eurot, mis on viimase üheksa aasta odavaim hind. 2009.
aastaga võrreldes odavnes kinopilet 17%.
2010. aastal jooksis Eesti kinodes kokku 294 filmi, mis on vähem kui
2009. aastal kui filmilevis oli 313 filmi, aga sellest hoolimata
varasemate aastatega võrreldes kõrge näitaja. Aasta jooksul imporditi
Eesti filmilevisse 174 filmi, mis on ligi poolsada filmi rohkem kui
viimasel kümnendil keskmiselt. Võrreldes 2009. aastaga imporditi 20
filmi enam. Üle poole Eesti kinodes näidatud filmidest olid endiselt
pärit Ameerika Ühendriikidest. Filmilevis on suurenemas Euroopast pärit
filmide arv, 2010. aastal oli neid 95. Eesti filmide hulk on kinodes
alates 2008. aastast järjest vähenenud, 2010. aastal sai kinos vaadata
14 Eesti filmi.
Kuigi 2008. ja 2009. aastaga võrreldes on Eestis toodetud filmide arv
kasvanud, jääb 2010. aasta filmitoodang veel alla viimase kümne aasta
keskmisele. Filmide arvu kasv on toimunud peamiselt kommertseesmärgil
toodetud promo- ja õppefilmide arvelt, madalseisus on aga kunstiliste
filmide tootmine. Kui alates 2000. aastast on Eestis valminud keskmiselt
169 filmi aastas, siis 2010. aastal valmis 129 filmi. Eesti
filmitegijad keskenduvad järjest enam koostööle välismaiste
filmitootjatega. 2010. aastal Eestis valminud neli täispikka mängufilmi
valmisid kõik koostöös teiste riikidega.
2010. aastal valmis Eestis kokku 14 täispikka filmi, millest 4 olid
mängufilmid ja 10 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis kokku 115, neist
19 olid lühimängufilmid, 31 lühidokumentaalfilmid ja 5 lühianimafilmid.
Lisaks neile valmis veel promo-, õppe ja muid lühifilme.
Kinopileti keskmine hind, 2000–2010
Statistikaamet
