Jätkuvalt on kõige populaarsem internetiühendus juhtmega või juhtmevaba püsiühendus, mida kasutas 90% internetiühendusega leibkondadest. Lasteta leibkondadest oli juhtmega või juhtmevaba interneti püsiühendus 88%-l ja lastega leibkondadest 92%-l, teatas statistikaamet.
Märgatavalt on tõusnud mobiilse internetiühenduse kasutamine. Kui 2015. aasta esimese kvartali seisuga oli mobiilne internet veidi enam kui pooltel ehk 56%-l internetiühendusega leibkondadel, siis 2016. aasta esimese kvartali andmetel pisut üle kolmveerandil ehk 78%-l. Juhtmega või juhtmevaba püsiühenduse kasutamine on populaarsem linnas elavates leibkondades ning mobiilse interneti kasutamine maa-asulates elavates leibkondades.
Koduse internetiühenduse puudumise põhjusena nimetasid leibkonnad kõige enam vajaduse või huvi puudumist.
Käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul kasutas 16–74-aastastest internetti 87%. Internetikasutajaid oli kõige rohkem ehk 90% 16–54-aastaste ja kõige vähem ehk 65% 55–74-aastaste hulgas. Alg- või põhihariduse omandanutest kasutas internetti seitse ning kõrghariduse omandanutest üheksa inimest kümnest.
16–74-aastastest internetikasutajatest kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul pangatoiminguteks, ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, e-posti kasutamiseks ning toodete ja teenuste kohta info otsimiseks üheksa inimest kümnest. Internetis kuulas muusikat 64% ning vaatas mõnda telesaadet, sealhulgas otseülekandeid ja järelvaatamisi, 43% 16–74-aastasest internetikasutajatest.
Interneti vahendusel on viimase 12 kuu jooksul tooteid ja teenuseid ostnud 56% 16–74-aastastest. E-kaubanduse kasutajate hulgas on naisi 6 protsendipunkti rohkem kui mehi. Kõige enam osteti internetist 59% e-kaubanduse kasutajatest reisi- ja majutusteenuseid, 55% kontserdi-, kino-, teatri- jm ürituste pileteid, 53% kindlustuspoliise ning 51% rõivaid, jalatseid ja sporditarbeid.
73% e-kaubanduse kasutajatest ostis esimeses kvartalis internetist kaupu või teenuseid kuni viiel korral. Tihemini ehk 3–5 korda ostsid internetist 16–24-aastased ning harvem ehk 1–2 korda 65–74-aastased e-kaubanduse kasutajad. Internetist ostetud kaupade maksumus jäi 43% juhtudest vahemikku 100–499 eurot. Üle 500 euro eest internetist ostjate hulgas oli mehi rohkem kui naisi.
Ettevõtlusvaldkonnas on üha enam hakanud levima pilveteenuste kasutamine, mille eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi – tarkvara, riistvara või nende kombinatsioone. Enam kui viiendik Eesti ettevõtetest on ostnud tasulisi pilveteenuseid. Pilveteenustest kasutatakse enim finants- ja rakendustarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamise ja salvestamise teenust ning e-postiteenuseid. Suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad on 54% info- ja side valdkonna ettevõtted, mis on ka ise pilveteenuste pakkujad.
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis. 2005–2013 uuriti seda tööjõu-uuringu lisana, alates 2014. aastast iseseisva uuringuna.
