Kas koroonaviirus ja selle tõkestusmeetmed on force majeure ehk vääramatu jõud?
Üht, selget ja ülemaailmselt kehtivat vastust kahjuks pole, sest erinevate riikide õigusruumis võib vääramatu jõu tähendus mõnevõrra erineda, samuti võivad lepingulised kokkulepped seda mõistet laiendada või kitsendada.
Eesti võlaõigusseadus loeb kohustuse täitmatajätmise vabandatavaks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loetakse niisugust asjaolu, mis on ettenägematu ja mida osaline ei saa mõjutada. Oluline on, et Eesti õigusruumis vabandab vääramatu jõud võlaõigusliku lepingu rikkumist ka juhul, kui seda pole otsesõnu lepingus välja toodud. Arvestada tuleb aga, et Eesti õiguse kohaselt võivad pooled kokku leppida seadusest erineva sisuga vääramatu jõu tingimused.
Oluline tähele panna:
- Rahvusvahelised lepingud võivad sisaldada määratletud (kinnist) loetelu, mis liigitub vääramatu jõu olukorra alla. Tavaliselt peetakse vääramatu jõu sündmusteks eelkõige erinevaid loodusjõudusid ja -nähtuseid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, maalihked, loodusõnnetused. Samuti liigituvad üldmääratluse kohaselt vääramatu jõu alla katk või epideemia; sõjad, sissetung, relvastatud konfliktid; blokaadid, embargod; sabotaaž; üleriigilised streigid; valitsusaktid jms. Käesolev haiguspuhang on omapärane, sest see hõlmab epideemiat ning mitmeid valitsuse meetmeid, nagu eriolukord, karantiinid, pikemad puhkused, transpordiblokeeringud jne.
- Teist tüüpi rahvusvahelistes lepingutes võib olla lihtsalt määratud erinevad üldised kriteeriumid, mis peavad olema täidetud sündmuse käsitamiseks vääramatu jõu sündmusena, näiteks sündmus võib olla väljaspool osapoole mõistlikku kontrolli või seda ei saa pooled mõistlikult ette näha.
Millised on meie õigused, kui viirus või selle tõkestusmeetmed halvavad meie olulise partneri või tarnija tegevuse?
Vääramatu jõu taha ei saa pugeda suva järgi - vabandamaks lepingu täitmatajätmist peab vääramatu jõud otseselt häirima partneri tegevust. Selline mõju on näiteks tarneseisak karantiini ja liikumispiirangute tõttu, suure hulga töötajate töölt puudumine haiguse või tõkestusmeetmete tõttu või partneri partnerite ja tarnijate tegevuse seiskumine. Lihtsalt üleilmne haiguspuhang või tõkestusmeetmete väljakuulutamise fakt ei ole piisav põhjus võetud kohustuste täitmatajätmiseks.
Saades lepingupartneritelt teatisi, mille kohaselt ei saa lepingut kohaselt täita vääramatu jõu esinemise tõttu, peaksite nõudma täieliku teabe esitamist vääramatu jõu asjaolude ja selle kohta, kuidas see täpsemalt on mõjutanud asjassepuutuvat osapoolt.
Võlaõigusseadus lubab ka juhul, kui asjaolude muutumine kallutab lepingupoolte kohustuste vahekorra oluliselt ühe osapoole kahjuks,lepingut muuta, või kui see pole võimalik, lepingust taganeda või see üles öelda.
Mida teha, kui viiruse tõttu ei suuda meie ettevõte täita võetud kohustusi ja tähtaegu?
Parim soovitus on probleemide kerkides neist partneritele aegsasti teada anda ja avatult riskidest rääkida. See aitab ka partneritel valmistuda ja sel moel kogukahju vähendada.
Lepingute puhul tuleks esmalt kontrollida järgnevat:
- Millise riigi õigust kohaldatakse lepingutele? Erinevates õigusruumides võib vääramatu jõu sisu mõnevõrra erineda.
- Kas lepingus on seaduses sõnastatud vääramatu jõu mõistet kitsendatud, laiendatud, täiendatud?
- Millised mõistlikud pingutused saan teha kahjude vähendamiseks? Hoolsuskohustus ja heas usus käitumine, aga sageli ka lepingutingimused eeldavad, et osapooled püüavad partneritele põhjustatavaid kahjusid minimeerida niipalju, kui see on võimalik ja mõistlik.
- Kas leping seab vääramatu jõu klausli kasutamisele lisatingimused? Võib näiteks juhtuda, et vääramatu jõu klausli kasutamiseks peab sellest partnerile teada andma kindla tähtaja jooksul või konkreetse sidevahendi kaudu (kirjalikult, digitaalset taasesitamist võimaldaval moel, (digi)allkirjastatult, suuliselt vms). Lisaks võivad lepingud sisaldada tingimust, et vääramatust jõust tingitud teenuseosutamise või kohustuse täitmise tõrke kestmine üle mingi perioodi võib lepingu lõpetada.
- Kuidas saan vajadusel tõendada vääramatu jõu mõju? Tõendamiskoormus lasub osapoolel, kes soovib vääramatu jõu klauslit kasutada. Tõendada tuleb, et vääramatu jõu asjaolud reaalselt takistavad kohustuste täitmist. Seetõttu peaksid vääramatu jõu asjaolule tuginevad ettevõtted hankima võimalikult palju teavet neid mõjutavate sündmuste kohta. Mõistlik on tähelepanelikult talletada võetud haiguslehtede arv, tarnijate ja partnerite teatised töötõrgetest, töökoormuse kasv allesjäänud töötajatele/tootmisvõimsusele, ametlikud teated karantiini või liikumispiirangute kehtestamisest, tõkestusmeetmete tõttu tegemata jäänud reisid ja kaubaveod jne.
- Millised kahju hüvitamise vormid võivad mind puudutada? Eelkõige tuleb siinkohal vaadata lepingut ja mis riigi õigust lepingule kohaldatakse. Kuidas lahendatakse võimalikud vaidlused ja kahju hüvitamise nõuded? Milliseid kahju hüvitamise nõudeid võin saada, milliseid nõudeid saan ise esitada?
Kas riigid võivad enda ettevõtete kaitsmiseks kasutada erakorralisi meetmeid, mida seaduses ja lepingutes pole?
Seaduse- ja lepinguvälised meetmed tavaliselt õigusriigi põhimõttega ei sobi ja vääramatu jõud on enamiku riikide seadustes piisavalt lahti kirjutatud, nii et läänemaailmas pole see kuigi tõenäoline. Populistlike valitsuste edukäik koos võimaliku viiruspuhangu eskaleerumisega sunnivad siiski ettevaatusele selle täieliku välistamise suhtes.
Hiinaga äri ajav ettevõte peaks aga arvestama, et Hiina riik pakub nö vääramatu jõu “kilpe” ehk sertifikaate Hiina ettevõtetele, kes ei suuda koroonaviiruse puhangu tõttu täita oma rahvusvahelisi kohustusi ja soovivad tugineda vääramatu jõu olukorrale. Meile teadaolevalt ei väljastata neid valimatult ja ettevõtted peavad "kilbi" saamiseks esitama teatud tõendid näiteks viivituste või transpordi tühistamise kohta. Hetkel on siiski veel ebaselge, kuidas sellised sertifikaadid sobituvad lepingutes kokku lepitud või lepingutele kohalduva vääramatu jõu sätetega.
Samas tuleb arvestada, et WHO on käesolevaks hetkeks koroonaviiruse leviku nimetanud pandeemiaks ning mitmed riigid on sulgenud haridusasutused ja keelanud suurürituste korraldamise. Sellised olukorrad võivad juba liigituda vääramatu jõu alla. Siinkohal tuleb aga arvestada, millal need meetmed kehtima hakkavad, ehk enne neid otsuseid toimunud lepingu rikkumised ei pruugi vääramatu jõu tõttu vabandatavuse alla liigituda.
