"Hinnang laenukeskkonnale peegeldab majandussektorite käekäiku: enim on halvenenud transpordi ja tööstusettevõtete hinnang, samuti on endiselt negatiivsed ehitusettevõtted. Ehkki Eesti ettevõtete hinnang oma rahastamisvõimalustele on ligikaudu sama hea kui Euroopa ettevõtetel, on siinsete ettevõtete hinnang pankade valmisolekule laenu pakkuda halvenenud kõige rohkem. See on osaliselt seletatav sellega, et ujuva intressimääraga laenulepingute laialdase kasutuse tõttu on baasintressimäärade tõusu mõju olnud Eestis märksa vahetum ja kiirem kui paljudes teistes euroala riikides. Nii on intressimäärade senine tõus pea täielikult Eesti laenuvõtjate kuludesse juba üle kandunud. Samas paljudes teistes riikides seisab see veel ees," rääkis Raudsaar.
Euroala teiste riikidega võrreldes kõrged laenuintressimäärad on eelkõige probleem Eesti eksportivatele ettevõtetele. Sarnaste laenutoodete puhul on laenuintressimäärad Eestis olnud viimastel aastatel ligikaudu protsendipunkti võrra kõrgemad kui euroalal keskmiselt.
Raudsaare sõnul on Eesti nominaalne majandus- ja hinnakasv olnud valdavalt kiirem kui ülejäänud euroalal, mistõttu on laenurahaga finantseeritavate projektide nominaaltootlus samuti kõrgem, reaalintressimäärad üldjuhul madalamad ja laenu seega kergem tagasi maksta.
Ekspordiettevõtete konkurentsi seisukohalt vaadatuna võib probleem olla siiski suurem, sest Eesti ettevõtetel tuleb välisturgudel võistelda firmadega, kellel on rahastamiskulude mõttes sageli eelis.
"Ehkki laenuintressimäärad on kõrged, pole majapidamiste ja ettevõtete laenude kättesaadavus Eestis teiste riikidega võrreldes halb. Sellele viitavad küsitlusandmed ja võrreldes euroalaga kiirem laenukasv. Pankade head võimet laenu pakkuda toetavad kõrge kasumlikkus, tugev kapitaliseeritus ja väikene probleemlaenude maht. Laenustandardeid ja -tingimusi karmistati 2022. aastal, kuid vaatamata pikaks veninud majanduslangusele 2023. aastal neid üldiselt täiendavalt ei muudetud. Ettevõtete tagasilükatud laenutaotluste osakaal mullu pisut kasvas võrreldes tunamullusega, aga eluasemelaenude puhul sai varasemast enam taotlejaid jaatava vastuse," ütles Raudsaar.
Asjaolu, et intressimäärade tipp on tõenäoliselt saavutatud ja aastases ettevaates oodatakse intressimäärade mõningast alanemist, võib Raudsaare sõnul julgustada ettevõtteid ja majapidamisi tegema rohkem investeeringuid ning kaasama uut oma- ja võlakapitali.
"Majandusväljavaate ebamäärasus ning hindade ja intressimäärade kiire kasv jättis paljud ettevõtted ja majapidamised investeerimis- ja laenuotsuseid tehes eelmisel aastal äraootavale seisukohale ning laenukasv kahanes. Hinnakasvu aeglustumine ja intressimäära tõusude lõppemine taastab kindlustunnet. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kasvab ettevõtete ja majapidamiste laenujääk lähiaastatel 5–6 protsenti," lisas Raudsaar.
