"Senine kohtupraktika on olnud seisukohal, et korteriomanik võib küttesüsteemist väljuda või kütteliiki muuta vaid juhul, kui kõik teised kaasomanikud sellega nõustuvad," märkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Tema sõnul tuleb aga siin selgelt vahet teha, kas tegemist on kütteliigi muutmise või lihtsalt ühe eseme asendamisega samaväärsega – viimasel juhul tuleb kahjunõude esitajal kohtumenetluses tõendada negatiivset mõju maja küttesüsteemile või teistele korteriomanikele.
"Kahjusid kõige paremini määrata oskab aga selle ala ekspert, vajadusel võib ka kohus tellida ekspertiishinnangu , mille põhjal koostatakse ekspertiisiakt ja selle põhjal teeb kohus otsuse - kohtunikud on siiski juristid, mitte insenerid," selgitas Mardi.
"Enne korteriühistute tekkimist käitus iga korteriomanik nagu soovis – näiteks kui elektrikütte võimalused tekkisid, lõikas nii mõnigi radiaatorid lihtsalt välja ja asus korterit elektriga kütma. Tuleb aga mõista, et kaugküttega majades on korteris olevad radiaatorid küttesüsteemi osa ja mõjutavad seda kindlasti ning on raske prognoosida, mis juhtub pärast radiaatorite vahetust korteris sügaval sovetiajal paigaldatud maja küttesüsteemiga," selgitas Mardi.
"Näiteks võib küttesüsteemi tasakaalust välja viia see, kui senised suurte radiaatorite torud asendatakse mõnes korteris läbimõõdult väiksemate, tänapäevaste radiaatorite omadega. Seetõttu tuleks omavolilist radiaatorite vahetust kindlast vältida, kuna see võib küttesüsteemi kahjustada ning see omakorda võib kaasa tuua põhjendatud kahjunõude." Mardi sõnul tuleb meeles pidada, et õiguslikus mõttes on küttesüsteem koos tarbijapaigaldistega kaasomandis. "Kortermajas tuleb hoiduda tegevusest, mis võib põhjustada teistele kaasomanikele probleeme ning lõpuks kahjunõude kaasa tuua," rõhutas ta.
