"Näiteks on plaanis maja küttesüsteemi vahetus, mõni korteriomanik aga teatab, et tal sai korteris äsja valmis vannitoaremont, tema seda rikkuda ei luba ning lukustab ukse," kirjeldab Urmas Mardi. Mida taolisel juhul teha? " Arutelust kas, kuidas ning millistel tingimustel juhatuse liige või töömees võib siseneda korterisse küttepüstikute vahetamiseks ning millisele õiguslikule alusele sel juhul tuginetakse, võib sündida tõsine ja keerukas vaidlus," räägib Mardi, kelle sõnul on aga olemas vastavasisuline Riigikohtu lahend, mis taolisi olukordi praktikas lahendadada aitab. "Korteriühistu üldkoosolek otsustas vahetada välja maja keskküttesüsteem. Kostja hageja üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud, keelas aga siiski enda korteris tööde tegemise, kuna vanad torud on kinni ehitatud ja torude vahetamine rikuks korteri. Seoses sellise kostja käitumisega pidi hageja tegema täiendavaid lisatöid 1611 krooni ulatuses," valgustab Mardi kohtukaasuse asjaolusid. "Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik, samuti kehtib otsus nendele liikmetele, kes koosolekul ei osalenud või hääletasid sellele vastu.
Ka kõnealusel juhul pidi kostja arvestama, et küttesüsteem on kaasomandis ja kaasomanikud ühiselt otsustavad, mida sellega teha.
Seetõttu ei saa tema väidetud ehitustöid korteris (eelkõige radiaatorite vahetus, torude kinniehitamine) lugeda selliseks, mis annaks aluse lugeda hageja otsuse täitmist kostja suhtes vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. KOS § 10 lg 1 kohaselt ei saa korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Seega peab kostja hageja kehtivat otsust täitma ja võimaldama oma korteris küttetorud vahetada. Kolleegium märgib veel, et põhjendatud on nõue kostjalt lisakulude hüvitamisest, sest see kahju on tingitud kostja tegevusest," selgitab Mardi.
Eesti Korteriühistute Liit
