Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi väitel valitseb kortermajade renoveerimise osas täielik teadmatus, sest toetused on lõppenud ning keegi ei tea, mis saab edasi.
Pressiteatest selgub, et korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas. Nõnda nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid inimesi.
"Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta," märkis Mardi. Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx raha lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid.
Mardi sõnul on korterelamute rekonstrueerimise toetused hädavajalikud, mida näitab ka toetajate hulk
„KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada 35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust," tõi Mardi näite.
"Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta,“ lisas Mardi.
Mardi hinnangul ei ole endiselt piisavalt vahendeid, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. „Mis siis, kui umbmäärased lubadused vaid lubadusteks jäävadki ning aasta või rohkem kestvaks rekonstrueerimiseks vajalike eeltöödega alustanud ühistud renoveerimist rahapuudusel lõpule viia ei saa? " tõstatas Mardi küsimuse valitsusele ja Riigikogule.
Mardi sõnul on kortermajade elanikke on väga tugevasti mõjutanud kaugkütte hiljutine hinnatõus. „Tuleval aastal avanev elektriturg toob kaasa järjekordse hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda nii ühistud kui elektri hulgitarbijad kui ta tavatarbijatest korteriomanikud. Ainsaks võimaluseks kodukulusid kontrolli all hoida on energiasääst, mis tervikrenoveeritud majades on 40-50%," tõi Mardi näite.
Eesti Korteriühistute Liit esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
