Eelneva, 2008. aasta uuringuga võrreldes tõusis märgatavalt viimase 12
kuu jooksul rohkem kui tavaliselt või talumatus stressis olnute osa –
15%-lt 23%-ni. Enam-vähem samal määral tõusis ka nende inimeste osa, kes
vastasid, et nad tunnevad end rohkem kui varem kas masendunud või
õnnetuna. Meeste seas oli neid 27% ja naiste hulgas 31%, märkis uuringu
vastutav täitja, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mare Tekkel.
Pideva tõusu järel langes mõnevõrra oma tervist antud hetkel üsna heaks
või heaks hinnanute osa - meestel 46%-le ja naistel 50%-le. Suurim
langus toimus 25–34-aastaste meeste vanuserühmas. ”Nende näitajate
taustal ei tundu positiivsena ja paneb mõtlema muutuste põhjustele, et
nende osa, kes ei puudunud viimase 12 kuu jooksul päevagi töölt või
koolist, suurenes märkimisväärselt, eriti meestel, kellel see näitaja
jõudis 63%-ni,” lausus Mare Tekkel. “See tõus näitab, et inimesed on
haigena siiski tööle või kooli läinud ja rohkem on seda teinud
vanemaealised mehed.”
Vaatamata hea tervise enesehinnagu osa vähenemisele, langes samal ajal
ka perearstiabi kasutanute osa. Enim vähenes see 35–44-aastastel
meestel. Hambaarsti juures käimise tase oli madalseisus 2004. aastal ja
vähenes nüüd jällegi eelneva tõusu järel, kuid jäi siiski kõrgemaks
2004. aasta tasemest. Meestest käis viimase 12 kuu jooksul hambaarsti
juures 42%, naistest 57%. 16–24-aastaste meeste hulgas vastav näitaja
suurenes.
”2010 oli esimene aasta, mil seni pidevalt kasvanud inimeste
enesehinnang oma tervisele muutus halvemaks. Samas saab positiivsena
välja tuua, et vaatamata keerulisele ajale ei kasvanud alkoholi
tarvitamine ega suitsetamise levimus. Positiivne nihe toimus ülekaalu ja
rasvumise levikus, kus meestel toimus väike langus. Suurenes ka rohkem
kui üks kord nädalas tervisesporti harrastavate meeste osa,” lisas
Tekkel.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring toimub igal
paarisaastal alates aastast 1990. Viimasele, 2010. aasta kevadel
toimunud uuringule vastas 3024 inimest vanuses 16–64 aastat. Uuringu
valdkonnad on toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide
tarvitamine, kehaline aktiivsus, liikluskäitumine, aga ka arstiabi ja
ravimite kasutamine, tervise enesehinnang ja teadmised HIV-nakkuse
kohta.
Uuringu tulemustega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel.
TAI
