Hiljuti kriminaaluurimisel riigiametnikule pistise andmist tunnistanud ettevõte Infragate Eesti AS jätkab endiselt riigihangete konkurssidel osalemist ja võidab neid, kirjutab Postimees.
Parlamendisaadik ja Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) nõukogu reformierakondlasest liige Tõnis Kõiv väidab, et seaduste järgi ei ole võimalik keelata kriminaalkorras karistamata ettevõtte osalemist hankekonkurssidel. Seega on juriidiliselt täiesti korrektne, et kümnetes KIK-i rahastatud projektides osaleb ettevõte, keda veel sügisel ähvardas juriidilise isikuna kriminaalkorras süüdimõistmine, kirjutab ajaleht.
Kaitsepolitsei tuvastas eelmisel aastal, et Infragate andis keskkonnaministeeriumi ametnikule 6500 euro väärtuses pistist, et too soosiks KIK-i hindamiskomisjoni liikmena ettevõtet. Kapo tuvastas ka, et pistist saanud ametnik kirjutas ise ettevõtte eest projektid valmis.
Prokuratuur otsustas uurimise avaliku menetlushuvi tõttu lõpetada ja osapooled pääsesid kriminaalkurjategija staatusest. Infragate Eesti maksis riigile hüvitisena 16 000 eurot.
Infragate Eesti on kahtlusi tekitanud ka Euroopa Liidu raha kasutamisega. Kuna kohus tunnistas seadusevastaseks Tõrva linna ja Infragate Eesti vaidluses sellise kombinatsiooni, kus ettevõte teeb veemajandusprojektile teostatavusuuringu ja viib läbi omanikujärelvalve, satuvad ohtu ka teised Euroopa Liidu (EL) kaasrahastatud objektid, kus ettevõte on sama süsteemi rakendanud.
Samas oli Infragate varem projekteerinud ja teinud järelvalvet kümnetes teistes kohalikes Eesti omavalitsustes. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik teisted Euroopa Liidu (EL) kaasrahastamisel tehtud veevärgiehitused, mille projekti on koostanud ja järelvalvet tegi või teeb Infragate, on sattunud raha tagasinõudmise ohtu, kirjutas Postimees teisipäeval. Brüsselil on formaalsete rikkumiste puhul õigus tagasi nõuda ligi veerand projekti maksumusest.
Ligi 100 miljoni kroonise kogumahuga Tõrva veevärgi uuendamise eelprojekti koostas Infragate Eesi AS. Projektiga saab Tõrva endale 30 kilomeetri jagu uusi vee- ja kanalisatsioonitorusid. Lisaks osales Infragate ka projekti valmimise ehitusliku järelvalve riighankel. Sellise olukorra, kus objekti omanikujärelvalvet teeb sama juriidiline isik, kes projekti kirjutas, sisaldab huvide konflikti ja selle keelab otseselt ka ehitusseadus.
