“Riik ei saa mitte kuidagi olla pealtvaataja olukorras, kus hooldekodu tasud ei ole paljudele peredele jõukohased. Meie ettepaneku järgi hüvitab riik neile, kellel hinnatud vajadusel on hooldekodu ainus lahendus toimetulekuks, alates järgmisest aastast hooldekodu maksumusest selle, mis inimesel pensionist puudu jääb. Teisisõnu peab abivajaja saama pensioni eest hooldekodu koha,“ rääkis riigikogu sotsiaalkomisjoni ja erakonna aseesimees Helmen Kütt.
Sotsiaaldemokraatide lahendus näeb ette, et hooldekodu muutub seda vajavatele eakatele pensioni eest kättesaadavaks. Hinnavahe jääb riigi ja omavalitsuste kanda ehk rakendub komponendipõhine rahastus. Täpse rahastusmudeli väljatöötamine on valitsuse ülesanne.
Pole õige, et inimene töötab ja tasub Eestis kogu elu korralikult makse ning siis ei piisa tal pensionist isegi niipalju, et hooldekodu eest maksta. Seesama olukord paneb ka abi vajavate inimeste lähedastele ebaõiglaselt suure koorma. Üha enam sõltub pääs hooldekodusse sellest, millisel järjel on inimese lähedased, mis pole õiglane ei inimese ega ta lähedaste suhtes ning on kõigele lisaks põhiseadusega sügavas vastuolus,
tõdes Kütt.
Sotsiaaldemokraadid on seisnud järjepidevalt ja läbi aastate niisuguse hoolduse korraldamise eest, mis laseb eakal inimesel võimalikult kaua oma kodus toime tulla ja vajadusel pensioni eest hooldekodus elada.
Hooldekodu koha kõigile kättesaadavaks muutmise hinnanguline kulu on 40 miljonit eurot aastas. 2022. aastal on keskmine vanaduspension 595 eurot ja hooldekodu koht maksab keskmiselt 1000 eurot. Järgmisel aastal tõuseb vanaduspension oluliselt. Eesti vanemaealiste vaesus on Euroopa üks suuremaid ja koos rahvastiku vananemisega kasvab seega ka hooldust vajavate inimeste arv.
Sotsiaaldemokraatide ettepanek koalitsioonilepingus annab võimaluse naasta tööturule paljudele inimestele, kes praegu on igapäevaselt seotud oma lähedase kodus hooldamisega.
Kõrvalabi ja pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv ühiskonnas pidevalt kasvab. Sotsiaalministeerium on alates 2015. aastast tegelenud pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamise, sh hooldekodu kõrgete kohatasude probleemiga ja esitanud neljal korral ettepanekud valitsusele.
2022.a aprillis saatis sotsiaalministeerium avalikule kooskõlastamisele seaduse väljatöötamise kavatsuse, mis sisaldas muu hulgas ettepanekut muuta hooldekodu kohatasu rahastamist. https://www.sm.ee/uudised/signe-riisalo-inimese-omaosalus-hooldekodu-koha-eest-tasumisel-peab-vahenema-0
Praegu on sotsiaalministeeriumis juba valmimas ka seaduseelnõu hoolitsuskriisi ennetamiseks ehk hooldekodu kohatasude süsteemi muutmiseks. Eesti riik panustab rahaliselt pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Samal ajal on inimeste oma panus hooldusteenuste eest maksmisel kümne aastaga kasvanud üle 200%.
Rohkem infot hoolitsuskriisi ennetamise tegevustest: https://sm.ee/hoolitsuskriis
