Kuluuriminister Rein Lang loodab pärast kultuurkapitali nõukogu kolmapäevast otsust Eesti Rahva Muuseumile (ERM) raha eraldada, et muuseumi ehitusega õnnestub algust teha järgmise aasta jooksul.
Kultuurkapitalinõugu otsustas eraldada ERM-i rahastamiseks täies mahus eelolevate aastate rahad, mis laekuvad kultuurkapitalile hasartmängumaksu seaduse alusel riiklikult oluliste ehitusobjektide jaoks.
Järgmiseks sammuks on nüüd ERM-i kinnisvara üleandmine Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS), misjärel peab valitsus andma ka formaalse loa ERM-ile alla kirjutada kapitalirendi leping RKAS-iga. "Sellele järgneb riigihanke väljakuulutamine ja siis 90 päeva jooksul ootamine, et kes pakkuma tuleb," selgitas Lang neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.
"Me väga loodame, et kõik püsib nende numbrite sees, mis praegu on kultuurkapitali ja valitsuse poolt otsustatud. Kui see lõhki peaks minema, siis me oleme täiesti uue olukorra ees," lisas ta.
Langi sõnul on sellega paar esimest suurt takistust ERM-i rajamiseks nüüd maas ja ERM ole kunagi olnud nii lähedal oma õigesse kohta ehitatavale majale kui praegu.
Minister rõhutas ka, et kuigi ERM on nii ruum- kui ka pindalalt suur, siis selle põhjuseks on sinna juurde tehtud hoidlad, mis ei ole mõeldud ainult ERM-i varade jaoks, vaid on kõigile Eesti muuseumidele nende varade hoidmise kohaks, mida igapäevaselt ei saa väljas hoida.
"Seega projekti vähendama ei saa hakata, sest vähendamine saaks toimuda ainult hoidlate arvelt, mis oleks ebaratsionaalne," põhjendas Lang.
Ka ei ole ministri sõnul arhitektuurse lahenduste ümbertegemine mõeldav. "Rahvusvaheline arhitektuuribüroo lihtsalt ei anna selleks enam luba. Me peaks alustama nullist ja see tähendaks kogu projekti edasilükkumist nelja-viie aasta võrra, mis muudaks ta veel kallimaks."
Kultuurkapital prognoosib praegu, et nende kultuuriehitiste rajamiseks mõeldud fondi laekub aastas kuus miljonit eurot. "Kui me vaatame praegust ERM-i maksumust, siis me oletame, et ehitushind läheb kuhugi 60 miljoni kanti, mis tähendab, et kümne aastaga on kultuurkapital võimeline kõik selle kinni maksma."
"Mis puudutab seda raha, mida ehitaja tahab kohe kätte saada, siis siin on meil kokkulepe, et kuna ehitajaks on RKAS, kellel on raha nagu raba, siis ta paneb sinna ka omavahendeid ja kui tal on vaja laenu võtta sildfinantseerimiseks , siis ta selle laenu võtab," selgitas Lang. Laenu intressid peaks kinni maksma kultuurkapital.
Langi sõnul on võõrvahendieid vaja praeguse hinnangu järgi siiski väga vähe kasutada, kuna "RKAS-il on tõesti palju raha."
Üheks vaidlusküsimuseks RKAS-i ja kultuurkapitali vahel on hetkel RKAS-i omakapitali tootluse suurus. Kui kultuurkapitali hinnangul peaks see olema 3,5 protsenti, siis RKAS-i hinnangul peaks see olema viis protsenti.
Kõige suurem probleem on Langi hinnangul siiski ehitushanke tulemus. Kui hanke hind läheb kõrgemaks kui see, mis praegu finantseerimisskeemiga on ette nähtud, siis tuleb "kogu teema juurde tagasi tulla."
"Väga palju sõltub sellest, et kes tulevad üldse pakkuma. Tegemist on rahvusvahelise hankega, mille vastu paljudel Eesti firmadel on huvi, kuid me loodame, et ka teiste riikide ettevõtteid tuleb siia oma pakkumist esitama," märkis Lang.
Lang ei välistanud, et ERM-i ehitamise kõrvalt leiab kultuurkapital tulevikus siiski ka vahendeid Eesti teatri- ja muusikaadeemia juurdeehitusele.
