"Delta tüvi on väga selgelt välja joonistunud. Juuni algus oli see hetk, kus Delta tüve oli 8-10-protsendil kõigist proovidest. Tänaseks me oleme jõudnud 80 protsendini ja kõrgemalegi," nentis ta.
Lanno sõnul on piirkondi, kus nakatumiskordaja on tõusnud väga kiirelt. "Kui me vaatame prognoosi numbreid augustini välja, siis täna me näeme seda, et augusti keskel on 150 nakatunut päevas. Kõik on meie inimeste enda kätes. Enamjaolt me näeme nakatumiskasvu Lõuna-Eestis," rääkis Lanno.
Lanno sõnul on kolmas laine tänaseks alanud. "Delta tüve piiramiseks on terviseametil kõige olulisem ja kandvam roll. Keegi ei taha olukorda, mis oli eelmise aasta augustis. Üks on aga selge - kolmas laine on tänaseks alanud," ütles ta.
"Inimeste haiglasse jõudmise kiirus on tõusnud, mis näitab, et sümptomid tekivad ikkagi koheselt. See haigus on kolinud ka noorema põlvkonna suunas. Eelmisel nädalal ei tuvastatud üheski hoolekandeasutuses haiguskollet, selles osas oleme suutnud kontrolli saavutada. Tõenäoliselt see olukord jääb selliseks või muutub raskemaks. See sõltub meie panustest. Vaktsineerimine on ikkagi täna võluvits, peame selle suunas pürgima enne, kui kooliaasta algab," märkis Lanno.
Valitsust nõustava teadusnõukoja juht Irja Lutsar märkis, et see on lainetena kulgev haigus ning niipea kõik möödas veel ei ole.
Midagi ei ole möödas, enne kui kõik ei ole möödas. Kuniks viirus ringleb maailmas, on potentsiaal, et tekivad uued tüved. Vaktsineerimine ongi ainuke võimalus. Isegi, kui tüvi siia satub, siis ma põen seda kergelt ja suure tõenäosusega teisi ei nakata,
kinnitas Lutsar.
"Me teame, et vaktsiinid ei ole ideaalsed ja ka vaktsineeritu võib nakatuda. Ent tal on viiruskoormus väiksem. Ka vaktsineeritud inimesed peavad teadma, et esimese põlvkonna vaktsiinid ei ole ideaalsed, selles ei ole midagi erilist. Vaktsineeritu peab siiski jälgima samu reegleid," selgitas ta.
