Tõenäoliselt pole eelnenud küsimusele kindlat vastust anda oskavate inimeste protsent just kuigi kõrge; kuid pole hullu, sest käesolev artikkel annab vastuse tollele ning mitmele teiselegi küsimusele, mis puutuvad liiklusmärkidesse Eesti teedel ja nende spetsiifikasse.

Et mitte valereklaami teha, anname alustuseks vastuse esitatud küsimusele: meie maa teede ääres võib kohata kaheksat eri tüüpi liiklusmärke. Sadade erinevate märkide endi arvu on juba väga keeruline kokku lugeda samade märkide väikeste variatsioonide tõttu, liiatigi on vastus sellele küsimusele ajas muutuv, sest uusi liiklusmärke tuleb järjest juurde. Viimati juhtus see aastal 2021, mil võeti kasutusele viis uut liiklusmärki. Nendest ja nende tähendustest aga lähemalt aga juba artikli päris lõpus.

Kaheksa erinevat märkiderühma

Mõningase mööndustega võiks eelmises lõigus antud vastuse ka üheksa peale tõsta, sest sõjaväemärgid moodustavad eraldi väikese grupi märke, mida aga eraldi liigiks ei loeta. Sellised märgid on kas valge-mustakirjud või kollase-mustakirjud. Sõjaväemärgid kuuluvad aga ise teeninduskohamärkide gruppi. Ülejäänud seitse liiki märke, mida Eesti teedel sõites kohtab, on hoiatusmärgid, eesõigusmärgid, keelu- ja mõjualamärgid, kohustusmärgid, osutusmärgid, juhatusmärgid ja lisateatetahvlid.

Samasse kategooriasse kuuluvad liiklusmärgid võivad olla väga erineva kujuga ning nende värvgi võib varieeruda sõltuvalt kohast, kuhu nad paigutatud on (näiteks kasutatakse liiklusmärkidel tavapärasest enam kollast värvi teetööde piirkonnas parema nähtavuse huvides, märgi tähendust see aga ei muuda). Levinuimad liiklusmärkidel kasutatavad värvid on valge, sinine, punane ja must, kuid tuleb ette ka kollast, rohelist ja pruuni (valdavalt huviväärsuste poole suunavad või ajaloolise taustaga liiklusmärgid).

Kõige põhjalikumat teavet erinevate liiklusmärkide kategooriate, vastavasse kategooriasse kuuluvate märkide ja nende tähenduse kohta leiab vastavast seadusest pealkirjaga “Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele”, mida saab lähemalt uurida Riigi Teatajast.

Nagu juba öeldud, on erinevat tüüpi liiklusmärke suisa kaheksa, millest esimese rühma moodustavad hoiatusmärgid, mille ülesandeks on teavitada autojuhti teda ees ootava ohu olemusest. Selle põhjal peab autojuht muutma sõiduki sõidukiiruse oludele vastavaks. Üldiselt on sellised sildid paigaldatud enne ohtu, kohta, kus autojuht jõuab ohule (arvestades vastavas alas kehtivat sõidukiirust) vastavalt reageerida, kuid näiteks osad raudteehoiatussildid paigaldatakse vahetult ohu juurde. Hoiatusmärgid ei pruugi aga iga ohu juures seista, seda eelkõige kohtades, kus lubatud maksimumkiirus on 30 km/h või alla selle.

Teise rühma kuuluvad eesõigusmärgid. Need on märgid, mis seaduse kohaselt määravad kindlaks sõidujärjekorra reguleerimata teeristmikel, raudteeülesõitudel, teekitsenditel, sõiduteede reguleerimata ristumiskohtades ning lisaks teistel liiklussõlmedel, kus see vajalik on.

Kolmas kategooria liiklusmärke on keelu- ja mõjualamärgid. Need kehtestavad keelde ja piiranguid või lõpetavad need ning (kui just keelumärgi juurde ei kuulu silt, mis täpsustab või laiendab selle tähendust) omavad mõju vaid sellel teel, kus nad asuvad. Ka neid märke ei paigaldata alati kõikjale; nimelt ei panda keelumärke püsti kohtadesse, kus vastavad keelud Eesti Liiklusseaduse järgi niikuinii mõjusad on.

Neljandasse kategooriasse kuuluvad kohustusmärgid, mille eesmärk on kehtestada vajalik liikluskord, teavitades autojuhti kehtivatest teereeglitest.

Viienda kategooria moodustavad osutusmärgid. Need liiklusmärgid annavad sõidukijuhile infot kohustusliku liikluskorra eripärade kohta, lisaks annavad nad teavet erinevate teeäärsete asulate ja objektide paiknemise kohta.

Juhatusmärgid kuuluvad meie teede kuuendasse rühma. Juhatusmärkide eesmärk on teavitada juhti sõiduvõimaluste ja -suundade kohta, informeerida teda ümbersõidu teekonna kohta ja anda ohutusteavet teekonna eripärasuste kohta.

Seitsmendas rühmas on, nagu öeldud, koos teeninduskohamärgid ja sõjaväemärgid. Kui teeninduskohamärgid annavad liiklejaile teavet tee äärde jäävate objektide paiknemise kohta, siis sõjaväemärgid on mõeldud teavitama Kaitseväe, Kaitseliidu ja välisriikide relvajõude sõidusuundade osas, andes samas lisainfot ka sõiduteekonna osas ning hoiatusi sõidu iseärasuste kohta.

Viimasesse, kaheksandasse kategooriasse kuuluvad lisateatetahvlid, mis täpsustavad või piiravad märgi mõju ning annavad teavet valgusfooride töö kohta, mille alla need on paigaldatud. Kohati kasutatakse lisateatetahvlitel mitte sümboleid, vaid ainult teksti.

Liiklusmärkide tähendused, nende teadmine ning nendega kursis olemine

Liiklusmärkidest kinnipidamine ja nende tähenduse teadmine pole teps mitte naljaasjad, sest lisaks ohtlikele olukordadele nii enda kui teiste jaoks toovad mõlema rikkumised endaga kaasa rahatrahvi või raskemate rikkumiste korral suisa aresti ja/või lubade äravõtmise. Täpsemat Info liiklusmärkide liikide ja tähenduste kohta autodoc.ee eestis kehtivate liiklusreeglite eiramise tagajärgede kohta leiab Eesti Liiklusseaduse vastavast peatükist.

rahalised karistused selles valdkonnas jäävad valdavalt vahemikku kümme kuni 300 trahviühikut.

See omakorda toob esile meie artikli viimase alateema, mis seondub vägagi liiklusmärkide tähenduse teadmisega: nimelt 2021. aastal kasutusele võetud viis uut liiklusmärki. Esimesena hakkas tol aastal kehtima automatiseeritud autode eest hoiatav silt, millel on kujutatud eesvaates autot, mille kohal on traadita interneti laineid meenutavad jooned. Teiseks uueks märgiks on suusatõstuki olemasolust spordirajatise lähistel teavitav märk, millel on näha liftil istuvat suusakeppidega ja suuskadega inimest. Kolmas uus silt on piirivööndi algust ja lõppu tähistav silt, millel on lihtsalt sinisel taustal valgelt kirjas suurte tähtedega sõna “PIIRIVÖÖND”. Neljandaks uueks märgiks on tee kohal olevate madalate okstega puude eest hoiatav märk, mil on näha tagantvaates veoki haagist, mis puutub oma parema küljega puu alumist külge. Ning viimaseks 2021. aastal kasutusele võetud märgiks on teelõigul eriti tihti liikuvate loomade eest hoiatav märk, millel on näha vastavat looma, näiteks oravat.