See on üks visualiseerimisvõtete ühine omadus – lubab silme ees hoida mõnd nähtust selle arengus ja selle hetkeseisu.
Mõtted võivad meid külastada kas sõnadena, piltidena või muude aistingutena (kehalise aistinguna, tundeseisundina). Kui tahame algset mõtet alal hoida, siis tuleb see kuidagi fikseerida. Selleks vajame vormi. Me sõnastame, joonistame, joonestame, voolime või kehastame mõtte. Seda nii selleks, et mõte kaduma ei läheks, aga ka selleks, et oma mõtet vajadusel kellelegi edasi anda.
See on teine visualiseerimisvõtete omadus – tõlkimine. Ühes vormis esitatud mõte tõlgitakse teise.
Mu viimatine äge kogemus sellisest tõlkimisest oli 27. aprilli Carmina Burana esitus Lauluväljaku klaassaalis Flora ja Kalevi kooride poolt. Lisaks muusikale esitati teost ka tekkiva ja täieneva pildina seinale, mida joonistas Siiri Taimla.
Ta tõlkis muusika pildiks. Tõlge pildikeelde lisas mõistmisvõimalust. Näiteks need, kes ei jõudnud ladinakeelse teksti tõlget läbi lugeda said piltide põhjal aimu, millest lauldakse.
Oma ideid soovime sageli teistele mõistetavaks teha. Tänapäeva organisatsioonide puhul on pea enesestmõistetav teatud nö strateegliliste arusaamade vormistamine ja kommunikeerimine. Igal endast lugu pidaval organisatsioonil on missioon, visioon ja ...
Enamasti on need võimalikult lakoonilised sõnastused sellest, mida organisatsioon teeb, millisena näeb oma tulevikku ja kuidas püüab sinna jõuda. Ometi võib sedagi teha teha pildiliselt, tähendab ju visioon otsetõlkes kujutluspilti tulevikust.
Oleme sõnastanud oma visualiseerimise visiooni. Meie visiooniks on, et vähemalt 63% eesti tublidest ettevõtjatest julgevad pliiatsi kätte võtta ja oma visioonid ja mõtted pildiks teha. Missiooniks on muuta visualiseerimine Eesti ettevõtluskeskkonnas iseenesestmõistetavaks töövahendiks, juurutada visualiseerimist rohkem organisatsioonide kultuuri.
Arno Baltin,
Kaasautorid: Argo Tammemäe, Ülo Vihma, Tanel Rannala,
Meeskonnakoolitus ja arendus