Breiveli sõnul ei tea isegi omavalitsused täpselt, palju selliseid kortereid on. "See asi on hakanud nüüd viimasel ajal kinnisvarafirmadelt välja ujuma. Kui uurida, siis tundub, et see ei ole massiline, kuid see on pikka aega vaikselt käinud," rääkis Breivel. "Ma ise mõtlesin, et peaks omavalitsusjuhtidega sellest rääkima, et nad teeksid omale registri. Võtaksid ühistute kaupa välja. Siis saab midagi vähemalt selgeks," ütles Breivel ja nentis, et tegemist on probleemiga, kuna kommunaalkulusid ei kanta ja võlad kuhjuvad.
"Need majad, kus selliseid kortereid palju sees on, on kõige õnnetumas olukorras," nentis maavanem. Breiveli sõnul on küttevõlglastega probleeme nii Sillamäel, Püssis, Kiviõlis kui Kohtla-Järvel. "Kohtla-Järve on veel kõigist suurem õnnetus – seal on Sompa, Oru taga, mis on hoopis monofunktsionaalsed asulad."
Talv tuleb ja küttefirmad on maavanema sõnul sel aastal palju radikaalsemad ning võlgades maju ähvardab soojata jäämine. "Miljoniline küttevõlg näiteks Sillamäe mahtude juures on tegelikult ikka väike summa ja inimesena võiks ju mõelda, et pigistagu silm kinni ja andku andeks, kuid ärimees nii ei mõtle – tema ütleb, et miks pean mina selle kinni maksma, maksku siis juba parem linn või omavalitsus," rääkis Breivel. "Sillamäe nüüd maksis. Aga võlad tekivad uuesti."
Maavanema hinnangul sellest olukorrast head väljapääsu ei olegi. "Kui me vaatame neid monofunktsionaalseid asulaid ükskõik kus mujal maailmas, siis see kukub igal pool nii välja," leidis Breivel, kelle hinnangul jääb tänavu talvel terve hulk inimesi kütteta. "Ma ei oska seda arvu täpselt öelda, palju neid on. Kindlasti sadades selliseid maju ei tule," lubas Breivel ja kinnitas, et omavalitsused tegelevad probleemile lahenduste otsimisega.
Uus Maa kinnisvarabüroo atesteeritud maakleri Hannes Halliku praktika näitab, et viimasel kolme kuul on kolmandik soodsa hinnaga korterite ostjatest Venemaalt pärit kodanikud. Populaarsemad piirkonnad on Oru, Voka, Sillamäe ja Narva-Jõesuu.
BNS
