"Õiguskuulekad, kõik oma kommunaalarved korrektselt tasunud majaelanikud on oma murega jätkuvalt üksi. Arvestades Eesti riigi arengutaset ja võimalusi, on seesugune olukord häbiväärne, riigi ja kohaliku võimu suutmatust arvestades isegi piinlik," kirjutas Madise ministrile.

Õiguskantsler palus suve algul ministeeriumilt ülevaadet meetmetest, kuidas MKM aitab ära hoida soojuse eest maksnud inimeste kütteta jäämist saabuval küttehooajal. Õiguskantsleri poole on mitmel küttehooajal pöördunud murelikud elanikud peamiselt Ida-Virumaa asulatest, kelle kodud on kütteta või kelle kodu ähvardab kütteta jäämine, sest osad naaberkorterid on hüljatud ning keegi ei tasu nende korterite eest arveid.

MKM saatis augusti keskel Madisele põhjaliku vastuse, milles leidis muu hulgas, et kütte eest võlgu jäänud Ida-Virumaa korterelamute võlad on nii palju kahanenud, et soojavarustuse väljalülitamine neis majades ei peaks sügisel päevakorda tõusma.

"Asjade seesuguse seisu üle rõõmustada oleks aga küüniline, kuivõrd on teada, et neid võlgu tasuvad korteriühistute renoveerimisfondi ja muude selliste sissemaksete kujul need majaelanikud, kes ka talvisel kütteperioodil kommunaalteenuste eest korrektselt maksavad. Võlgnevuse ja küttekatkestuste peamine põhjus – tühjade korterite omanikest kroonilised mittemaksjad – pole aga kuhugi kadunud," leiab Madise.

Õiguskantsler ootab ministeeriumilt konkreetsemaid samme selleks, et oleks võimalik aidata selliseid ühistuid, mille majades on tühje kortereid, ning Madise lisab, et järjekordse analüüsi tegemine või konstateering, et tuleb muuta seadusi, ei ole parim lahendus.

"Kohtla-Järve elanikke ei aita Tallinnas taas kord tuvastatud vajadus muuta regulatsioone. Eriti põhjusel, et näiteks aasta tagasi tellitud analüüsis sõnastatud vajadus täiendada korteriomandi sundvõõrandamise aluseid ei ole tänaseni jõudnud aruteluks Vabariigi Valitsusse," kirjutab Madise.

"Vastutus elamumajanduses vajalike ümberkorralduste tegemiseks lasub eeskätt kohalikul omavalitsusel. Riik saab panustada eelkõige õigusliku raami, mõnikord ka sihtotstarbeliste programmide ja investeeringutega. Tõesti, osa linnadest ja valdadest on olnud lubamatult passiivsed," jätkas õiguskantsler. "Teisalt tuleb arvestada, et ministeeriumist lähtuv pidev signaal tellida üha täiendavaid uuringuid ja analüüse loob kohaliku omavalitsuse ametnikele mulje, et enne ministeeriumi tellitud järjekordset analüüsi või uuringut pole võimalik või mõistlik midagi olemasoleva probleemi lahendamiseks ette võtta. See omakorda süvendab probleemi ning põhjustab paljudele kütte eest tasunud, kuid ikka kütteta elanikele kannatusi," rõhutas Madise.

"Nõustun Teiega, et paljude Eesti linnade ja asulate kortermajade seisukord on kehv ning neid teenindav taristu ei võimalda kiireid, paindlikke ja taskukohaseid lahendusi. Küll aga ei aita kütteta majade külmetavaid elanikke eeloleval talvel vastuskirjas loetletud tegevus. Arvestades Teie ametkonna valduses olevat infot ja uuringuid, tekib küsimus, miks ministeeriumi elamuvaldkonna eksperdid pole juba koostanud juhendmaterjali kohalikes omavalitsustes kasutusel olevatest parematest viisidest seesuguste elamumajanduslike probleemide lahendamisel. Samuti on oluline teada, kuidas kavatseb ministeerium suunata probleemist kõige enam puudutatud kohalikke omavalitsusi rakendama kõiki olemasolevaid võimalusi reaalselt oma elanike huvides," leiab õiguskantsler Madise.