Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul halveneb EL-i toetuste vähenedes teedevõrgustiku kvaliteet
MKM-i hinnangul peaks riigiteede ja raudteede kvaliteedi säilitamiseks transpordivaldkonna rahastamine pärast 2020. aastat jätkuma vähemalt praegusel tasemel. Juhul kui EL-i toetusi pole praeguses ulatuses enam võimalik kasutada, tuleks ministeeriumi hinnangul suurendada transpordivaldkonna rahastamist riigieelarve muudest tuludest.
MKM hakkab transpordivaldkonna rahastamise vajadust alates 2020. aastast planeerima 2018. aastal, alustades uue transpordivaldkonna arengukava koostamisega. Selleks ajaks peaks ka selguma, kui palju on Eestis EL-i raha võimalik transporditaristusse investeerida.
Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul on 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil Eestil kasutada tõenäoliselt ligi 40 protsendi võrra vähem EL-i toetusi.
EL-i eelarveperioodil 2014–2020 investeeritakse transporditaristu rekonstrueerimisse ja ehitamisse Eestis 690 miljonit eurot. Sellest 447 miljonit eurot tuleb EL-ilt, 108 miljonit toetuse saajatelt. Lisaks eraldas Eesti valitsus 135 miljonit eurot täiendavateks taristuinvesteeringuteks. Üle 253 miljoni euro EL-i raha kasutatakse Eestis teedevõrgu rekonstrueerimiseks ja uute teede ehitamiseks ja 85 miljonit eurot kasutatakse raudteevõrgu rekonstrueerimiseks.
Riigikontroll toob välja, et EL-i toetusi saab kasutada vaid üleeuroopalisse transpordivõrgustikku (TEN-T) kuuluvate põhimaanteede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ning nende teede olukord on paranenud. Kuid samal ajal on tugi- ja kõrvalmaanteede olukord Eestis aasta-aastalt halvenenud. Seda seepärast, et nende arendamiseks pole piisavalt investeeritud.
Riigikontroll avaldas kolmapäeval kaheksa auditit, mis käsitlevad Euroopa Liidu toetuste rolli Eesti riigi erinevates toimimisvaldkondades, ja neid kokku võtva aruande. Riigikontroll toob välja, et riigil on ülesandeid ja tegevusi, mille rahastamiseks on riigi omatulude asemel kasutatud osaliselt Euroopa Liidu toetusraha.