"Praegu ootan vastust teabenõudele, et teha meie kodulehele täisnimekiri kõikidest riigikogu liikmetest, kes kasutavad kuluhüvitist autoliisinguks. On olemas nimed ja summad, aga tahame ka arveid, et lisada auto mark ja mudel ning vajadusel otsime juurde ka foto," ütles maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis kolmapäeval BNS-ile.
"Kui see on valmis, siis me kutsume rahvast üles kirjutama oma saadikule, et ta lõpetaks autoliisingu hüvitamise või selgitaks, miks see vajalik on," lisas Lehis.
Maksumaksjate liidu juht lubas juba jaanuaris, et EML kavatseb hoolimata kohtu keeldumisest riigikogulaste kuluhüvitiste teemat arutada, selle küsimusega edasi tegeleda.
Tallinna ringkonnakohus otsustas jaanuari alguses mitte võtta menetlusse maksumaksjate liidu kaebust ega alustanud seega kriminaalmenetlus riigikogulaste kuluhüvitiste osas. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Ringkonnakohus leidis, et riigiprokuratuur on õigesti sisustanud kannatanu staatust ning sellega kaasnevat kaebeõigust, teatas maksumaksjate liit tookord. Kohtu määruses seisab, et kannatanule peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga. Kuna käesoleval juhul ei vasta Eesti Maksumaksjate Liit kui kindlat huvigruppi kaitsev ühendus kannatanu definitsioonile, tuleb esitatud kaebus jätta läbi vaatamata, leidis kohus.
EML on pöördunud varem kahel korral prokuratuuri poole, sest liidu hinnangul ei pruugi mõned kuluhüvitiste kasutamised olla riigikogu tööga seotud ja samuti võib olla toime pandud riigi vara omastamine. Kuna prokuratuur kriminaalmenetlust ei alustanud, pöördus EML kaebusega ringkonnakohtusse.
Maksumaksjate liit ei saanud tuge ka õiguskantslerilt, kes kahele EML-i kirjale vastas, et see küsimus ei ole tema pädevuses.