„Me ei ole ju tegelikult tehnoloogiliselt teistest riikidest üle. Meile tagab edu see, et oleme oma mõtteviisilt tehnoloogiale avatud ning oleme selle ka seadustesse kirjutanud,“ selgitas Kaevats. Tema sõnul eristab Eestit julgus katsetada, avatus innovatsioonile ning see, et ka avalikus sektoris on läbikukkumine mõistetav. „Riigis, kus läbikukkumine pole variant, ei julge ükski kõrge ametnik või poliitik võtta riske. Innovatsioon on alati risk.“
Kaevatsi visioon tuleviku Eestist on isejuhtivad autod ning täielikult dokumendivaba asjaajamine. „Kedagi ei huvita ju need avalduste vormid ja muu formaalsus. Oluline on sisu – mida sa selle dokumendiga riigilt taotled?“ tõi Kaevats näite. „Üleüldse – meie eesmärgiks on ehitada kogu riigi teenuste süsteem proaktiivseks, et kaotada vajadus teenuste taotlemise järele tervikuna. Riik suhtleb sinuga ise.“
Tehnoloogia abiks riigivalitsemisel
Riik peaks uute tehnoloogiate arenedes mõtlema, kuidas nende abil parandada riigivalitsemist. „Kuidas saame riigivalitsemisel rakendada masin- ja süvaõpet? Kuidas me lahendame selle juriidiliselt?“ tõi Kaevats näiteid küsimustest ja takistustest. „Varem või hiljem jõuame suure küsimuseni – kas anda algoritmidele õigussubjektsus ehk volitus teha tehinguid.“
Veel arutles Kaevats selle üle, kas ühiskond on valmis selleks, et masinatega juhtub õnnetusi. „Kui isejuhtivad masinad, autonoomsed algoritmid satuvad õnnetustesse – kas oleme valmis aktsepteerima asjaolu, et puudub otsene süüdlane ja vastutus?“ küsis Kaevats.
Kaevats esines Tallinnas SEB Panga korraldatud finantsjuhtide konverentsil „CFO Foorum 2017“. Konverentsil tutvustati ka SEB iga-aastast Balti suurettevõtete finantsjuhtide uuringut, kus tänavu osales 190 suurettevõtet. SEB klientide uuringu põhjal on Eesti finantsjuhtide suurimaks ja süvenevaks mureks kasvav palgakulu ja tööjõu üldine defitsiit. Sama trend on täheldatav ka Läti ja Leedu uuringu vastustes. Vaatamata sellele, ei ole ettevõtted veel piisavalt valmis investeerima oma ettevõtte protsesside automatiseerimisse. Teenitud kasumit kasutatakse vähem ettevõtte kasvatamiseks ning suurenenud on omanikutulu väljavõtmine või lihtsalt rahaliste vahendite passiivne hoiustamine.
