Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid augustis 13,4 miljoni euro võrra eelneva aasta augustiga võrreldes, jõudes kasvutempoga 1,7 protsenti 811 miljoni euroni. „Positsiooni mõjutavate kulude kasvu vedasid augustis kodumaised toetused. Sarnaselt eelnevate kuudega kasvatasid positsiooni mõjutavaid kulusid ka finantskulud,“ selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt pressiteates.
Kodumaiseid investeeringutoetusi anti 1,7 miljoni euro võrra rohkem
Riigieelarveliste asutuste poolt anti kodumaiseid toetusi augustis 42,6 miljoni euro eest rohkem kui eelneva aasta samal ajal. Sealhulgas sotsiaaltoetuseid maksti augustis 27,7 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal ning nende kasvu vedasid vanaduspensionid.
Sotsiaaltoetustest vähenes augustis lasterikka pere toetus 5,5 miljoni euro võrra, kuna 2024. aasta jaanuaris jõustus seadus, mis vähendas vähemalt kolme lapsega pere toetust senise 650 euro asemel 450 eurole kuus ning seitsme ja enama lapsega pere toetust senise 850 euro asemel 650 eurole kuus.
Kodumaist sihtfinantseerimist, mis suurenes augustis 20,5 miljoni euro võrra, suurendasid augustis peamiselt tegevustoetuste alt ümbertõstetud ühistranspordi toetused, kohalikele omavalitsustele antud toetused eestikeelsele haridusele üleminekuks ja hariduslikuks lõimumiseks ning tervisekassale eraldatud ravikindlustuse vahendid sõjapõgenikega seotud kulude katteks.
Kodumaiseid investeeringutoetuseid anti augustis 1,7 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal, kuna vahendati rohkem CO2 kvooditulust rahastatavaid investeeringutoetusi ja toetusi raudteetranspordi taristu kaasrahastamiseks. Tegevustoetused vähenesid augustis 7,2 miljoni euro võrra ühistranspordi toetuste liikumise tõttu kodumaiseks sihtfinantseerimiseks.
Riigisektori palgakulude kasvu vedas õpetajate palgafondi kasv
Majandamiskulud vähenesid augustis 30,3 protsenti ehk 29,2 miljonit eurot peamiselt kaitseotstarbeliste kulude tõttu, mille hankeid pole sel aastal veel oodatud mahus realiseeritud. Tööjõukuludeks maksti riigieelarvelistes asutustes augustis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 7 miljonit eurot rohkem, mis teeb tööjõukulude aastaseks kasvutempoks 6,3 protsenti.
Riigisektori palgakulude kasvu vedajateks oli augustis õpetajate palgafondi kasv. Õpetajate palkade diferentseerimise osa suurenes 2024. aastal 17,1 protsendilt 20 protsendini ja seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga makstakse õpetajatele lisatasusid. Tööjõukulusid kasvatab ka eripensionide eraldiste väljamaksete suurenemine.
Investeeringute maht kasvas augustis peamiselt kaitseotstarbeliste investeeringute tõttu. Riigieelarvelised asutused tegid investeeringuid augustis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 2,7 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 4,8 protsenti. Esimese kaheksa kuu investeeringud on suurenenud peaaegu poole kiiremini eelneva aastaga võrreldes, täpsemalt 44,9 protsenti ehk 154,1 miljonit eurot.
Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses võlakirjade emissioonidega ja euribori tõusuga. 2024. aasta augusti finantskulud olid 5,8 miljoni euro võrra ehk 47 protsenti suuremad kui eelneval aastal samal ajal.
Edasiantud maksutulud suurenesid augustis 25,3 miljoni euro võrra ehk 7 protsenti peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete kasvu tõttu.
