30.08.2011 Teisipäev

Masuga kasvas majanduspettuste paljastamine

Uuringu kohaselt kasvasid enim pettusejuhtumid müügi- (64 protsenti) ja ostuvaldkonnas (41 protsenti). Pettuse tüüpidest kasvasid enim huvide konflikti või infolekkega seotud juhtumid (45 protsenti).

Uuringus osalenud Baltikumi ettevõtetest täheldas 35 protsenti, et majanduskriisi ajal on pettuste toimepanemine suurenenud ning avastatud pettustest 83 protsendi puhul oli tegu huvide konflikti või äripartneritega sõlmitud salakokkulepetega.

Tulemusi kommenteerinud KPMG Baltics OÜ partner Taivo Epner ütles, et „uuringu tulemustele tuginedes peab paika laialtlevinud arusaam, et pettus kerkib pinnale pigem majanduse languse kui kasvu perioodil. Kriisi puhkemisel keskendusid ettevõtted ilmselt tavapärasest enam pettustega seotud riskide juhtimisele, kuna ressursside kahanedes kasvab vajadus tõhustada kontrolli kulude üle.”

Kuigi enamasti täheldati avastatud pettusejuhtumite kasvu majanduskeskkonnas tavapäraste pettuseliikide osas, on märkimisväärne, et umbes 45 protsenti vastanuist nimetas vaadeldaval perioodil sagenenud pettusena ka salastatud teabe vargust või leket.

Majanduskriisi mõjul investeeris 48 protsenti ettevõtetest pettustega seotud riskide juhtimise hõlbustamiseks mõeldud sisekontrollisüsteemide tõhustamisse ning kahe järgmise aasta jooksul kavatseb süsteeme veelgi täiustada 43 protsenti  vastanuist.

„Paaril viimasel aastal on üha enam ettevõtteid pöördunud meie poole palvega aidata neil uurida teabe varguse või lekke juhtumeid. Ilmselgelt tuleb leida kuldne kesktee, et andmeid väärkasutuse eest kaitstes ei takistataks nende kasutamist ettevõtte hüvanguks. Samas ei hoolitse paljud ettevõtted piisavalt teabe turvalisuse eest. Tõenäoliselt on majanduslikult raskel ajal ettevõtte salastatud andmed konkurentide jaoks veelgi väärtuslikumad kui muidu ning paljude organisatsioonide restruktureerimine on tekitanud rahulolematust töötajaskonnas, kellel on nii võimalused kui ka motivatsioon aidata ettevõtte konkurentidel selliseid andmeid hankida,” ütles KPMG Baltics OÜ finantsnõustaja Rain Urbsalu.

„Huvitav on märkida, et kohe kriisi alguses panustati kõige enam meetmetesse, mis mõeldud pigem pettuste vältimiseks kui toimepandud pettuste avastamiseks või neile reageerimiseks. Kuigi pettustega seotud riskide juhtimise strateegia tõhustamisel on väga oluline pöörata tähelepanu nii pettuste vältimisele, avastamisele kui ka pettustele reageerimisele, avaldavad pettuste vältimisele suunatud hästivalitud ja -toimivad meetmed kahtlemata kõige suuremat mõju ettevõtte majandusnäitajatele, ” rääkis Rain Urbsalu.

KPMG

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255