Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse põhjalikum omandamine olnud peamiselt meeste privileegiks. Kas ja kui palju on need trendid Eestis muutunud?

Kõrghariduses on naiste ülekaal

Eesti naised ja mehed on hariduselus osalenud juba pikka aega üsna võrdsetel alustel. Vaadates sugudevahelisi erinevusi hariduse kõrgeimal astmel, on näha, et naisüliõpilasi on Eestis rohkem kui meesüliõpilasi — ligi 60% üliõpilastest on naised. Veel 15 aastat tagasi oli mees- ja naisüliõpilaste arv suhteliselt võrdne. Meeste mahajäämus saab alguse põhikoolis, kui toimub üleminek gümnaasiumisse ja seejärel ülikooli. Mehi on rohkem õpingute katkestajate ja klassikordajate seas, samuti valivad mehed naistega võrreldes sagedamini kutsehariduse. Ka hilisemas elus osalevad naised täiskasvanuõppes meestest sagedamini.

Kodutööd hõlmavad naise ärkvelolekuajast üle neljandiku

Kuigi naiste ja meeste tööturul osalemise aktiivsus on üsna võrdne (2010. aastal oli statistikaameti andmetel tööga hõivatud 57% 15–74-aastastest meestest ja 54% sama vanadest naistest), pole sarnast võrdsust saavutatud koduseinte vahel. Naised kulutavad endiselt meestest enam aega majapidamistöödele ja laste eest hoolitsemisele. Kodutööd hõlmavad naiste ärkvelolekuajast üle neljandiku ja kodutöödele kulunud aeg on meeste omast üle poole pikem. Naised kulutavad koduga seotud tegevustele meestest poolteist tundi enam, mehed aga tasulisele tööle naistest veidi üle poole tunni kauem. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on siiski sugudevaheline töödejaotus muutunud õiglasemaks ja sooline lõhe nii tasustatud kui ka tasustamata töö puhul vähenenud poole tunni võrra.

Et tasustatud tööl ja kodutöödel on endiselt erinev väärtus, on sellel naiste jaoks sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Naised maksavad hinda nii töötasus kui ka vabas ajas, neil kipub olema meestest vähem vaba aega. Samas veedavad naised vaba aega meestest aktiivsemalt, mehed eelistavad vabal ajal niisama puhata või olla televiisori või arvuti ees. Kuigi mehed on naistest enam seotud tasulise tööga, on naiste kogutöö maht meestest suurem. Kui liita kokku tasulisele tööle ja majapidamisele kulutatud aeg, on naiste kogutööaeg tunni jagu pikem kui meestel. Eriti suurt mõju naiste kogutöömahule avaldavad lapsed — mida väiksemad on lapsed, seda pikemad on naiste tööpäevad. Riigi pakutavad lastehoiuteenused ei pruugi otseselt mõjutada ebavõrdsust kodutöödes, kuid see pakub naistele rohkem valikuvõimalusi töö- ja pereelu ühendamiseks ning lubab kulutada rohkem aega tasulisele tööle.

Lapse vanusest olenemata on naised peamised laste eest hoolitsejad. Samal ajal mängivad olulist rolli laste vanus ja võimalus panna laps lasteaeda või -sõime. Lastehoiuvõimalused on üsna head ja neid ka kasutatakse rohkelt kolme- kuni kuueaastaste laste puhul. Nooremate laste hoiuks sobivate võimaluste puudus aga on sageli takistus tööturule tagasipöördumisel. Enamik naisi ei koge siiski selliseid probleeme, mis takistaks neil tööle tagasi pöörduda, mida näitab ka see, et üle 70% naistest, kelle leibkonnas on kolme- kuni kuueaastased lapsed, olid 2010. aastal tööturul hõivatud.

Naiste seas on osaajaga töötajaid rohkem

Tööle asumine tähendab suurenevaid vajadusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning sellest lähtuvalt paindlikuks töökorralduseks. Üks peamisi paindliku tööaja korralduse vorme on osaajaga töö, mis pole Eestis kuigi levinud. Naiste suuremat seotust koduga illustreerib fakt, et naiste seas on osaajaga töötajaid oluliselt enam kui meeste seas ja kõige suurem on erinevus siis, kui leibkonnas on kuni kaheaastased lapsed. Väga vähestel meestel on osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste eest ja seda olenemata leibkonnas elavate laste vanusest. Osaajaga töötavatest naistest, kelle leibkonnas oli kuni kaheaastane laps, nimetas aga üle poole osaajaga töötamise põhjusena vajadust hoolitseda laste eest. Naised on meestega võrreldes ka märksa enam lühendanud tööpäevi ja võtnud vabu päevi laste eest hoolitsemiseks. Vaid kaugtöö võimalusi on mehed kasutanud naistest pisut rohkem.

Oodatav eluiga ja tervis

Ühiskonnas välja kujunenud sotsiaalsed rollid avaldavad mõju meeste ja naiste käitumisele ning sellest tulenevalt ka tervisele. Peale selle mõjutavad tervist mingil määral ka väliskeskkonna tegurid. Ehkki poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid, on meeste osatähtsus rahvastikus ometi väiksem. Meeste varajasema suremuse tõttu on nende keskmine oodatav eluiga naiste omast umbes kümme aastat lühem. Tervena elavad naised meestest aga neli aastat kauem. Pikemast elueast hoolimata on naised oma tervise suhtes kriitilisemad ning hindavad oma tervist mõnevõrra halvemini kui mehed. Tervislik seisund mõjutab muu hulgas ka töövõimet ja töötamine, vastupidi, mõjutab tervist. Tööst põhjustatud haigused piiravad töövõimet umbes kolmandikul meestest ja naistest. Tööõnnetusi juhtub aga kolm korda sagedamini meeste kui naistega, sest tegevusaladel, kus juhtub tööõnnetusi kõige sagedamini, nagu töötlev tööstus, veondus ja ehitus, töötavad peamiselt mehed.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus „Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?“ (ilmub 31. oktoobril). Kogumik on alates ilmumiskuupäevast Statistikaameti veebilehel tasuta allalaaditav või trükisena tellitav. 

Marin Tasuja,
vanemanalüütik ja kogumiku koostaja,
Statistikaamet 

Avaldatud RUP.ee'l