Rohkem kui 500 eurot on kingitusteks planeerinud 5 protsenti inimesi. Valdav enamus ehk 83 protsenti Eesti inimestest ostab jõulukingitused olemasoleva raha eest, 6 protsendi sõnul tuleb neil kingituste ostmiseks võtta laenu või kasutada muid paindlikke makselahendusi ning 11 protsenti ei oska oma ostuvõimekust veel ette näha.
Detsember kipub tihti olema aasta kõige kulukam kuu. Lisaks tavapärastele kulutustele täidame detsembris igapäevaselt oma laste jõulusokke, soetame esimese lumega soojemaid talveriideid ning planeerime uhkeid jõuluõhtusööke ja uusaastapidustusi. Selleks, et lapsed ja lähedased jõululaupäeval tühjade kätega ei jääks, tasub jõulukingitusteks eelarve juba varakult paika panna,
ütles Hansaposti äriarendusjuht Maris Kivi pressiteates.
Kui vaja, kasutaksid 74 protsenti Eesti inimestest jõulukingituste lisafinantseerimiseks järelmaksu, veebipoodide poolt pakutavaid makselahendusi 31 protsenti, taotleksid laenu pangast 8 protsenti või võtaksid kiir- ja tarbimislaenu 4 protsenti.
"Enne pangalaenu või veebipoe makselahenduse kasutamist tasub kindlasti läbi mõelda iseenda võimalused ehk panna paberile kulud-tulud ja langetada alles seejärel läbimõeldud ja kaalutletud otsus," soovitas Kivi.
Tänavused jõulukingitused on juba ostetud 10 protsendil Eesti inimestest, kolmandik plaanib seda teha novembrikuu jooksul ja ligi pooled detsembri esimeses pooles. Enim soovitakse jõulukuuse alt leida kodu- ja köögiseadmeid ning elektroonikat, kõige ebapopulaarsemaks kingituseks on aga raha.
Novembris kahe nädala jooksul toimunud Hansaposti jõulukingituste teemalises veebiküsitluses osales 2008 inimest üle Eesti.
