Samuti saab apteegis vastuse ravimeid puudutavatele küsimustele ja nõu, kuidas hoida enda tervist. 

„Apteek on tervisenõu ja -abi saamiseks lähim koht, mille külastamiseks ei pea aega kokku leppima. Enamik apteeke on avatud pärast tööpäeva ja ka nädalavahetustel, valveapteegid lausa ööpäev läbi. Vajadusel saab apteeker juhendada, millise spetsialisti juurde tuleks oma tervisemurega pöörduda,“ rõhutas Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane. 

Apteegist saab leevendust külmetushaigustele 

Külmetushaigus on iseparanev haigus, mille leevendamiseks piisab kodustest ravivõtetest ning apteegis ilma retseptita müüdavatest ravimitest ja loodustoodetest.

Palaviku alandamiseks soovitavad apteekrid ravimeid lähtuvalt patsiendist, kättesaadavad on erineva tugevuse ja ravimivormiga ravimid, lisaks teada-tuntud tablettidele näiteks siirupid, raviküünlad ja lahustuvad tabletid.

Nohu aitavad leevendada keedu- või meresoola sisaldavad lahused ja ninaspreid. Limaskesta turse alandamiseks võib kasutada ka ravimeid, näiteks turset alandavat spreid või tablette, mida saab osta apteegist. 

Kurguvalu korral saab apteeker valu vaigistamiseks soovitada paratsetamooli või ibuprofeeni ja kurku pihustatavaid spreisid või  imemistablette, mis leevendavad lühiajaliselt sümptomeid.

Köhaärrituse leevandamiseks saab apteegist soetada ravimtaimede baasil tehtud köhasiirupeid või imemistablette. Apteeker saab soovitada ka köha vastu mõeldud ravimeid, valikus on erinevad röga lahtistavad ja köharefleksi alla suruvad ravimid. 

Apteegist saab abi kergemate haiguste korral

Üheks kõige sagedasemaks mureks, millega inimesed apteeki pöörduvad on valu. Valutada võib pea, liigesed, lihased, selg jne. Apteeker oskab soovitada erinevaid valuvaigistavaid tablette või muid valu leevendavaid preparaate. Oluline on hinnata valu tugevust ja kestvust. Käsimüügis olevad ravimid ei sobi pikaajaliseks kasutamiseks ja apteeker oskab soovitada, millal peaks pöörduma arsti poole. 

Kõhumurede või muude maovaevuste korral on paljud abistavad preparaadid lähima apteegi kaugusel. Kõhukinnisuse või -lahtisuse puhul on kättesaadavad ravimid ja loodustooted, mis on mõeldud kergema vaevuse korral pikema aja jooksul kasutamiseks,  aga ka kiirelt abi pakkuvad ühekordse toimega ravimid. Apteegist saab abi ka kõiksugustele maovaevuste leevendamiseks.

Samuti ei pea kergemate silmaprobleemidega kohe arsti juurde kiirustama, sest apteegi käsimüügist saab silmatilkade toel leevendust näiteks punetusele, ärritusele ja silmade liigsele kuivusele. 

Kui oled saanud kergemaid vigastusi, nagu marrastused, pindmised põletused ja nahahaavad, saad viga saanud kohtade puhastamiseks ja raviks vajalikke juhiseid ja abivahendeid just apteekrilt. 

Nahaprobleemide puhul, näiteks kuiv ja ärritunud nahk või lööve, saab apteeker soovitada mitmesuguseid nahasalve, mis pehmendavad ja rahustavad nahka. „Kergemate allergiliste sümptomite korral saab apteeker soovitada käsimüügis olevaid allergiaravimeid, mis leevendavad ärritust. Sagedamine tuleb apteekritel selliste muredega patsiente nõustada just kevadel, kui kõik õitseb,“ toob välja Ly Rootslane. 

Apteeker on ravimiteadlane

„Kui soovid oma ravimite kohta rohkem infot, küsi apteekrilt. Ravimi kasutamisel on esmalt oluline teada, miks sa seda ravimit kasutad, seejärel tuleks veenduda, et ravim toimib ja selle kasutamine on ohutu. Apteeker oskab vastata, milline on õige annus ja kui sageli tuleb ravimit tarvitada, millal ja kuidas ning millega koos tuleks ravimit võtta, millised on ravimi kõrval- ja koostoimed teiste ravimitega, aga ka toidu ja toidulisanditega,“ selgitas Ly Rootslane. 

Kui sulle tundub, et ravimi võtmisel tekib mõni häiriv sümptom, siis võib tegemist olla ravimi kõrvaltoimega. Apteeker annab nõu selle leevendamiseks või vajadusel soovitab pöörduda arsti poole. 

Apteegis saad ka nõu, milline on soodsaim sulle välja kirjutatud ravim, millised on alternatiivid ja mida teha aegunud ravimitega. Ravimeid reisile kaasa võttes kehtivad samuti teatud reeglid, mille kohta oskab apteeker nõu anda. 

Apteeker aitab väikelapse tervist hoida

Väikelapse tervist puudutavatele küsimustele oskab apteeker samuti vastata ja kergemate probleemide korral ei pea kohe pöörduma perearstikeskusesse. „ Apteeker saab nõu anda nii lapseootel naisele kui ka värskele emale. Kõiki ravimeid ei tohi raseduse või imetamise ajal kasutada, samuti võib keha vajada täiendavat hoolt raseduse ajal või peale sünnitust,“ toob Ly Rootslane välja.

Apteekrid saavad anda nõu selliste väikelapse hädade korral nagu mähkmelööve, ärritunud nahk, kõhukinnisus või lahtisus, kõhugaasid, palavik, valu ja hammaste tulek. Ühtlasi saab apteeker soovitada lapsevanematele beebi hooldustooteid, nagu kreemid, vitamiinid ja lutid.

Apteekrid annavad nõu, millised tooted ja ravimid on lapsele ohutud ja milline on lapsele sobiv annus. Apteeker suudab hinnata tervisemure tõsidust ja vajadusel soovitada arsti juurde pöördumist,“ kinnitas Ly Rootslane.

Ennetusteenused apteegist

Terviseteenuste pakkumine ei ole paljudele apteekidele võõras, kuna juba praegu mõõdetakse teatud apteekides tervisenäitajaid, vaktsineeritakse, tehakse terviseteste ja nõustatakse. 

Kui soovid kontrollida oma tervist, saad apteegis näiteks mõõta vererõhku või soetada erinevaid terviseteste, nagu gripi ja COVID-19 kiirtest, rasedus- ja ovulatsioonitest jmt. 

Apteegist saab ka soovitusi, kuidas oma tervist paremini hoida. Näiteks annab apteeker nõu, kuidas tervislikult toituda ja kui palju liikuda, samuti võib ta soovitada tervisele kasulikke loodustooteid või toidulisandeid. 

Haiguste ennetamiseks saab mitmes apteegis vaktsineerida gripi, puukentsefaliidi ja COVID-19 vastu. Samuti saab apteegist haiguste ennetamiseks mõeldud teste, näiteks sõeluuringute koduteste.

Selleks, et viia apteekidesse veelgi rohkem riiklikult olulisi ennetusteenuseid, on tervisekassa koos sotsiaalministeeriumiga alustanud projekti, mille eesmärk on tuua apteekreid senisest enam esmatasandi tervishoidu, parandada perearstide ja apteekrite koostööd ja olla tervisedendusel rohkem Eesti inimestele toeks.

„Esimesed teenused, millega apteekides soovime edasi liikuda, on riiklike sõeluuringute kodutestide jagamine, vaktsineerimine, tubakast või nikotiinitoodetest loobumise nõustamine ja ravimite kasutamise hindamine,“ ütles Tervisekassa tervisedenduse ja haiguste ennetuse portfellijuht Liis Kruus, kelle sõnul on tegemist suure, aga vajaliku muudatusega, mille üleriiklik jõustamine võtab siiski mõned aastad aega.