Tagasihoidliku hinnaga pilet ei tohiks tema hinnangul töötavale inimesele käia üle jõu, kuid annaks palju juurde liinivõrgu korrastamise heaks.
Kallase sõnul kaob tööealistele elanikele prii bussisõit ära jaanuaris. "Ilmselt mitte päris 1. jaanuaril, aga jaanuari alguses. Erandiks on Põlva- ja Võrumaa, kuna seal algab uus hankeperiood 1. aprillil, seal muutub bussisõit tasuliseks aprilli alguses," rääkis Kallas.
Tema sõnul ei ole tasuta ühistransport sellisena, nagu see tehti, end õigustanud. "See ei ole toonud suurte hulkadena inimesi autodest ühissõidukitesse. Nüüd peame otsima uusi lahendusi. Ühistranspordis on oluline aeg. Ühistransporti kasutatakse, kui saadakse punktist A punkti B kiiresti. Peame töötama selle nimel, et saaks liine kiiremaks ja sobivamaks ning hea teenuse eest ollakse valmis maksma," rääkis Kallas, lisades, et rongisõitjate hulga suurenemine on näidanud, et kiired ühendused on vajalikud, ja rongisõit ei ole olnud tasuta.
Kallase sõnul on eesmärk saada Eestis ühtne piletisüsteem, et igas maakonnas oleks see võrdne. "Praegu on osas piirkondades tasuline, osas tasuta ühistransport, aga liinivõrgu parandamiseks peab meil olema ühtne süsteem. Et kaoksid maakondade vahelt kunstlikud barjäärid. Ostad ühe pileti ning sõidad maakonnast ja vedajast sõltumata," selgitas Kallas.
Rääkides piletihinnast märkis Kallas, et praegu on plaanis käiku lasta nii-öelda Pärnumaa mudel: bussist ostes on pilet kaks eurot, eelmüügist 1,5 ja kuukaart hakkab maksma suurusjärgus 25 eurot.
See võiks olla üleminek tasulisele ühistranspordile. Oleme saanud tagasisidet, et ka madalapalgalised, kes teenivad kuus 900–1000 eurot, on nõus piiranguteta sõidu eest tasuma 25 eurot kuus,
ütles Kallas.
Sõltuvalt maakonnast teeb see Kallase sõnul 300 000 eurot kuni miljon eurot aastas, mille eest saab liinivõrkude korrastamiseks palju ära teha.
