Mitteeluohtlike tõbedega inimesed saavad ise hakkama või kasutavad tasulisi teenuseid. Järjest enam tööandjaid võimaldavad töötajatele tervisekindlustust. Ühiskonnale oleks kasuks, kui tervishoiuteenused oleksid tööandjale erisoodustusmaksust vabad – nii säästame inimesi haiguste krooniliseks muutumise eest ja aitame kaasa töövõime säilitamisele.
Nagu Jüri Käo ütleb – kõigil tuleb kohaneda – aga mitte ainult majanduse, elektrihindade ja inflatsiooniga, vaid ka vaimse tervise hoidmise ja määramatusega toimetulekuga. Võib-olla saame me olla osalised uue ajastu, väärtuspõhise ajastu, tekkel. Tänased aktuaalsed teemad nagu rohepööre, vastupidavus Ukrainas toimuvale agressioonile, suurte lastetoetuste ja tasuta bussisõitude vaidlused, on väärtuspõhised arutelud.
Samas pole meil täna paremat majandussüsteemi kui kapitalism, kusagilt peab ju tulema rahaline ressurss nii toetusteks kui ühiskonna toimimiseks laiemalt. Küll aga saavad muutuda otsustamise alused, mitte ainult puhaskasu, vaid ka mõju keskkonnale, töötajatele, ühiskonnale. Maksumaksja raha eest loodud toetuseid ja teenuseid tuleb täpsemalt sihistada – neile, kes seda tõesti vajavad. Anda ikka õng, mitte kala.
Arvan, et Eesti edu ja heaolu sõltub lisaks ettevõtete kohanemisvõimele suuresti ka iga inimese mõtteviisist ja vaimsest tervisest. Igaüks saab alustama iseendast. Esmalt tuleb rõõmustada, mis mul täna hästi on (rahu, pere, sõbrad, kodu, tervis jne) ja alles seejärel hinnata kategooriad millest puudust tunnen, kas saan omi vajadusi vähendada, kes saab mind aidata ja keda mina saan aidata.
Kevad on hea aeg valmistuda sügisesteks tuulisteks ja vihmasteks ilmadeks. Igaüks leiab kindlasti 2-3 ideed, et oma füüsilist ning vaimset tervist tugevdada. Aidates end ise, aitad ka teisi.
