Vaimulikud tohivad nõukogu otsusel jätkata abielude riikliku sõlmimisega ka pärast 1. jaanuari kehtima hakkava perekonnaseaduse redaktsiooni jõustumist, millega Eestis muutub ametlikult lubatuks sooneutraalne abielu, kuid EELK vaimulikud tohivad sõmida vaid mehe ja naise abielu.
Pärast perekonnaseaduse muutmist riigikogus käesoleva aasta juunis otsustas EELK konsistoorium peatada kuni piiskopliku nõukogu vastava otsuseni abiellumise avalduste vastuvõtmise riiklike abielude sõlmimiseks alates 1. jaanuarist 2024, teatas peapiiskopi kantselei.
Eile Tallinna toomkiriku ajaloolises käärkambris toimunud piiskopliku nõukogu koosolekul arutasid piiskopid, kirikuvalitsuse liikmed, praostkondade praostid ja vaimulike konverentsi esindajad perekonnaseaduse uue redaktsiooni sõnastuse, sisu ja tähenduse üle. Analüüsiti, millised moraalsed või usulised takistused seaduse uue redaktsiooni alusel riiklike abielude sõlmimise õigust omavatele vaimulikele kaasnevad.
"Oluline on rõhutada, et riiklik abielu ja kiriklik abielu on olnud kogu aeg sisult ja tähenduselt erinevad. Uuest aastast Eestis kehtima hakkav olukord toob selle erinevuse veel rohkem esile, rõhutades samas kirikliku abielu pühadust," ütles peapiiskop Urmas Viilma.
Arutelu tulemusel pani peapiiskop hääletusele kolm alternatiivi edasiseks toimimiseks. Abielude sõlmimise lõpetamise, nendega senistel tingimustel jätkamise või täpsustatud tingimustel jätkamise vahel hääletades leidis piiskopliku nõukogu ülekaaluka toetuse viimane alternatiiv.
Otsuse kohaselt võivad EELK vaimulikud jätkata uuest aastast abielude riikliku sõlmimisega tingimusel, et registreeritakse mehe ja naise abielu. Lisaks peavad abiellujad vastama abielu teostumiseks vajalikele tingimustele nõnda nagu seda mõistab ja õpetab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.
EELK piiskoplik nõukogu koguneb kaks korda aastas, et olla peapiiskopile abiks kiriku juhtimisel ja oluliste kirikuelu küsimuste käsitlemisel, samuti kiriku õpetuslike seisukohtade kujundamisel. Piiskopliku nõukogu liikmed on peapiiskop, piiskop, kaheteistkümne praostkonna praostid, kaks kaplanaatide esindajat, konsistooriumi liikmed ning kaks vaimulike konverentsi esindajat. Peapiiskop emeritus ja piiskop emeritus võivad piiskopliku nõukogu koosolekust osa võtta hääleõigusega.
