Naistel kulub päevas majapidamisele ja perele ligi poolteist tundi kauem kui meestel. Samas on naiste majapidamisele ja perele kuluv aeg kümne aastaga vähenenud 39 minutit ning seda peamiselt seetõttu, et vähem aega kulub söögitegemisele ja riiete eest hoolitsemisele (pesemine, triikimine jne). Meestel kulub päevas majapidamisele ja perele kuus minutit vähem kui kümme aastat tagasi. Söögitegemisele kulutatud aeg on kümne aastaga ligi veerand tunni võrra lühenenud nii naistel kui ka meestel. Et kodus tehakse vähem süüa on nii hea kui ka halb. Hea seetõttu, et väheneb surve iga päeva süüa teha, halb seetõttu, et kaob ka võimalus perega õhtuti söögilaua ääres kokku saada ning suhelda.
Naiste ja meeste ajakasutus Euroopa riikides 2000. aastal
Naiste ja meeste ajakasutuse rahvusvaheliseks võrdluseks on võimalik kasutada 2000. aasta uuringu tulemusi. Kui võrrelda Euroopa 20–74-aastaste ajakasutust, siis kõikides riikides on meestel vaba aega rohkem kui naistel. 2000. aastal oli päevas kõige rohkem vaba aega Norra naistel (5 h 40 min) ja Belgia meestel (5 h 58 min). Kõige vähem vaba aega oli Leedu naistel (3 h 45 min) ja Prantsusmaa meestel (4 h 44 min). Balti riikide kõrvutamisel oli Eesti naistel ja meestel kõige rohkem vaba aega. Eesti 20–74-aastastel naistel oli päevas neli tundi 18 minutit vaba aega ning meestel viis tundi ja kaks minutit (Lätis vastavalt 4 h 08 min ja 4 h 45 min ning Leedus 3 h 45 min ja 4 h 47 min).
Palgatööd tegid päevas kõige rohkem Leedu naised (3 h 31 min) ja Läti mehed (5 h). Kõige vähem kulub tasulisele tööle aega Itaalia naistel (1 h 52 min) ja Belgia meestel (3 h 07 min). Eesti vastavad näitaja oli naistel 3 h 05 min ja meestel 4 h 27 min.
Kõige enam teevad kodutöid Itaalia naised (5 h 20 min) ja kõige vähem Itaalia mehed (1 h 35 min). Eesti 20–74-aastased naised tegid 2000. aastal kodutöid keskmiselt 4 h 53 minutit ja mehed 2 h 33 min. Kõige rohkem teevad majapidamistöid Sloveenia mehed (2 h 38 min) ja kõige vähem Rootsi naised (3 h 42 min).
Statistikaameti ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning uuringus osales 7000 inimest. Andmeid ajakasutuse kohta koguti päeviku-meetodil ehk leibkonnas täitsid iseseisvalt ajakasutuse päevikut kõik vähemalt 10-aastased liikmed ühe argipäeva ja nädalavahetuse ühe päeva kohta. Tegevusi sai kirja panna 10-minutilise intervalliga. Eelmine uuring toimus kümme aastat tagasi 2000. aastal.
Rahvusvaheline võrdlus põhineb Eurostati andmebaasil ja kasutatud on 2000. aasta ajakasutuse uuringu tulemusi. Vaadeldav vanuserühm on 20–74-aastased.
Piret Tikva, Statistikaameti juhtivstatistik