Petukirjade eest on küll juba aastaid hoiatatud ja enamik inimesi oskab neid ära tunda, kuid viimasel on hakanud levima kirjad, milles püütakse notarite usaldusväärsust ja head mainet ära kasutada ning mis ei ärata kahtlust ja võivad paista esmapilgul korrektsed.
Ehtsana näivates kirjades, kus soovitakse saajale raha annetada, teha kingitust või jätta pärandust, viidatakse mõnele Euroopa Liidu riigis tegutsevale notarile, kes tehingut vahendab. Kuna notarite usaldusväärsus kogu Euroopas on kõrge, siis võibki leiduda inimesi, kes nimetatud notariga ühendust püüavad võtta või kirjades toodud linke avavad.
Notarite Koda palub kõigil selliste kirjade saajatel esmalt mõelda, kas neil on tõepoolest välismaalt kelleltki pärandit oodata, seejärel tuleks kontrollida notari andmeid ning alles seejärel, kui kõik on korrektne, võib asjaga edasi tegelda. Euroopa Liidus tegutsevate notarite kohta leiab infot näiteks Euroopa notarite veebilehelt http://www .notaries-directory.eu/<http://directory.eu/>. Kahtluse korral võib pöörduda ka konkreetse välisriigi notarite organisatsiooni poole. Kindlasti tuleb enne oma andmete saatmist eelnevalt notariga suhelda ja veenduda, et ta ikka on tõepoolest see, kes väidab end olevat.
Ühtlasi tasub olla informeeritud, et notarid tavaliselt annetusi ega kingitusi ei vahenda, samuti ei tegele nad kõigis riikides pärimismenetlustega. Kui tegemist on pärimisasjaga, siis ei küsi notarid kunagi esmalt dokumente meili teel, vaid tavaliselt tuleb pärijal pöörduda notari poole kõigepealt avaldusega, millega väljendatakse tahet kas pärand vastu võtta või sellest loobuda.
Ohule viitavad enamasti järgmised märgid:
- Vigane keelekasutus ja segane lauseehitus, kuigi seda on professionaalsetes petukirjades üha vähem.
- Isikuandmete (nt ID-kaardi või passi koopia) või panga- ja krediitkaardiandmete küsimine.
- Väga lühike kirjale vastamiseks antud tähtaeg või kiirustamisele suunamine, näiteks kirjutatakse, et info tuleb saata 2-3 päeva jooksul.
- Kahtlustäratav meiliaadress. Enamasti ei kasuta notarid ametlikus kirjavahetuses gmaili või hotmaili aadresse. Samuti võiks vaadata, mis riigile meiliaadressi lõpp viitab ja kas see kattub riigiga, kust väidetavalt kiri on laekunud (nt Prantsusmaalt ei tule reeglina .ru lõpuga kirjad).
Kui kiri äratab kahtlust, tuleks see kohe kustutada, kindlasti ei tohi klikkida selles olevatele tundmatutele linkidele ega täita mingeid formulare enda andmetega.
