Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on Eesti Vabariigi poolt välja antav isikut tõendav dokument, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes elektroonilises keskkonnas, näiteks isikutuvastamiseks e-teenuseid tarbides ja dokumentide digiallkirjastamiseks, teatas amet.
Taotluse esitamiseks tuleb e-residendiks soovijal esialgu külastada Eestit ja PPA teenindust. Teeninduses tuleb esitada taotlus, samas võetakse taotlejalt sõrmejäljed. Nõuetekohase foto võib tuua ise või teha tasuta teeninduse fotoboksis.
„Taotlus menetletakse kümne tööpäeva jooksul, tehakse turvakontroll ja kui taotleja on e-residentsuse saamiseks piisavalt usaldusväärne, valmistatakse talle digi-ID-kaart. Kaardile tuleb taotlejal isiklikult PPA teenindusse järgi minna,“ selgitas identiteedi ja staatuste büroo juht Margit Ratnik.
Esmased e-residentsusest kasusaajad on täna Eestiga juba seotud mitteresidendid, kellel on Eestis kas töiseid või koduseid asjaajamisi, kuid kuna nad ei ela Eestis, siis ei ole neil Eesti dokumente (ID-kaarti, elamisloakaarti) – näiteks ettevõtete välisinvestorid ja välisspetsialistid, diplomaadid ja nende pereliikmed. Nad saavad digi-ID kaudu võimaluse Eestis levinud e-teenuseid kasutada, dokumente digitaalselt allkirjastada ning hoiavad nii kokku aega ja raha.
Ratnik tuletas meelde, et e-residendi digi-ID ei anna õigust Eestis viibida ega elada, samuti ei kaasne sellega Eesti kodakondsust. Dokument ei ole kasutatav füüsilise isikut tõendava dokumendi ega reisidokumendina, see kehtib ainult elektroonilises keskkonnas.
Esimeses järgus saab e-residentsust taotleda ainult Eestis, aga järgmisel aastal on plaanis laiendada digi-ID taotlemise võimalus ka Eesti välisesindustesse.
