Tänavu aasta alguses on sagenenud juhtumid, kus inimestele väidetakse telefonikõnes, et ohus on nende säästud või lähedased inimesed. Olukorra lahendamiseks palutakse võtta välja sularaha ja viia see pakiautomaati või anda kaasosalisest kulleri kätte. Kõige karmimatel juhtudel on pettuse ohvrid müünud oma kodu ja andnud saadud raha kurjategijatele.
„Möödunud nädalavahetusest on sagenenud teated, mis rõhuvad inimeste hirmule oma lähedaste pärast. Ohvrile räägitakse, et tema lähedane on sattunud õnnetusse ja nüüd tuleb tema ravi eest tasuda. Seejuures tuleb kurjategija kaasosaline ohvri koju sularahale järgi,“ kirjeldas Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin.
Milenini sõnul on nii helistajad kui ka raha kokku kogujad teistest riikidest. „Oleme mitmeid pettureid Eestis tabanud ja üldjuhul on tegemist välismaa kodanikega. Kuid näiteks sarivarguste puhul näeme kinnipidamise järel kiirelt muutust ka kuritegude arvus, siis kelmuste puhul saadavad organisaatorid kohe uue inimese raha kokku koguma,“ kirjeldas Milenin.
Laupäeval, 18. mail sai Tallinna elanik venekeelse kõne, milles öeldi, et tema tütar sattus liiklusõnnetusse ning ravi eest tuleb maksta. Naine andis oma kodus petturile ligi 7500 eurot. Sarnase skeemiga kaotas teinegi naine petturile 4000 eurot.
Esmaspäeval, 20. mail väideti 90-aastasele naisele, et tütar sattus avariisse ja ravi läheb maksma 70 000 eurot. Naisel ei olnud nii palju raha, aga andis ära 5000 eurot.
Teisipäeval pöördus politsei poole 85-aastane naine, kellele väideti samuti, et tema poeg sattus avariisse. Kurjategija käis naise kodus kaks korda ning sai saagiks 15 000 eurot.
Kolmapäeval peteti 70-aastaselt mehelt samal ettekäändel välja 17 000 eurot.
Samuti on teateid, kus inimesele väidetakse, et tema lähedase vea tõttu sai keegi teine viga ning selle ravi eest tuleb tasuda. Kui inimene keeldub tasumast, siis ähvardab kõne tegija menetlusega. Sellise skeemiga peteti 68-aastaselt naiselt välja 4750 eurot.
„Kõikide nende juhtumite puhul lasid inimesed võhivõõraid oma kodudesse. See on äärmiselt ohtlik, sest kurjategijad saavad teada teie elukoha ning võivad tulevikus hakata seda infot ära kasutama. Halvimatel juhtudel võivad nad tulla uuesti ja ähvarduste teel välja petta veel raha. Kui saate ärevaks tegeva kõne, siis enne tegutsemist helistage oma lähedasele ja uurige, kas info vastab tõele. Kindlasti ärge jagage võhivõõrastega telefoni teel oma isiklikke andmeid ning arvestage sellega, et kurjategijal võib olla näiteks teie lähedase nimi või muud infot, mis teeb tema jutu veenvaks,“ lisas Milenin.
Tervisekassa andmetel on pea 95% Eesti elanikkonnast ravikindlustatud, mille puhul on ravi tasuta. Tasulise tervisehoiuteenuse osutamisel esitab meditsiiniasutus arve, mitte ei saada kedagi kellegi koju raha järele.
