Ergonoomiakuud on Euroopas tähistatud alates 2007. aastast, Eestis aastast 2012.

Kuu peasündmus on Ergonoomiakonverents Tallinna Ülikoolis 10. oktoobril, kus eksperdid kodu- ja välismaalt tutvustavad ja analüüsivad tervishoidu tööpostil ning sellega seonduvaid probleeme Eestis ja Euroopas. Konverentsile on oodatud kõik huvilised.

Miks on vaja rääkida ergonoomiast?

Sotsiaalkindlustusameti kodulehel avaldatud statistika näitab, et 2012.aastal määrati Eestis esmakordne püsiv töövõimetus kokku 15 885 inimesele. Nii määrati esmakordne püsiva töövõimetuse pension 903-le 25-29-aastasele, see on 0,9% kõikides selles vanuses Eesti elanikest 2012.aastal. Vanuses 30-44-eluaastat olid 1,4% (kokku 3840 uut pensionäri), vanuses 45-54-eluaastat 2,8% (kokku 5094 uut pensionäri) ja vanuses 55-59-eluaastat oli 3,8% (kokku 3285 uut pensionäri) neid, kellele määrati esmakordne töövõimetuspension.

Kõige sagedasemaks esmase püsiva töövõime põhjuseks olid 2012.aastal lihasluukonna ja sidekoehaigused, moodustades 24% (3820 juhtu) kõikidest esmakordse püsiva töövõimetuse juhtudest (15 885 juhtu).

Kui vaadata, mis haigused on töövõime kaotuse põhjustanud, siis lihasluukonna ja sidekoe haigused on olnud selleks kõige sagedamini nii meestel kui naistel vanuses 30-54-eluaastat (2301 juhtu) ja ka naistel vanuses 55-59-eluaastat (574 juhtu). 25-29-eluaastaste hulgas olid lihasluukonna ja sidekoe haigused psüühikahäirete järel sageduselt teisel kohal (121 juhtu). Vaid meestel vanuses 55-59-eluaastat oli kõige sagedasem töövõimetuse põhjustaja mõni vereringeelundite haigus (460 juhtu) ja lihasluukonna ja sidekoe haigused olid sageduselt teisel kohal (319 juhtu).

Nende hulgas, kelledele 2012.aastal määrati esmakordselt püsiv töövõimetus, oli 93 isikut (55 meest ja 38 naist), kelle püsiva töövõime kaotuse põhjuseks oli kutsehaigus. Nii oli kutsehaiguse tõttu esmakordselt püsiva töövõimetusega osakaal kõikidest juhtudest 0,5% (0,6% meestel ja 0,4% naistel). Kutsehaigestumise põhjustanud üheks ohuteguriks oli 95% juhtudest töötamine sundasendis, monotoonne töö või käsitsi raskuste tõstmine.

Maailma Tööorganisatsioon on hinnanud tööga seotud õnnetuste ja haigestumiste kogukuluks keskmiselt 4% rahvamajanduse kogutoodangust (gross national product). Euroopa Liidus on tööga seotud haigestumise kulu hinnatud minimaalselt 145 miljardi eurole. Kulu ühiskonnale kõigub riigiti 2-4% rahvamajanduse kogutoodangust.

• Ülevaade 2012.aastal diagnoositud kutsehaigestumiste juhtudest ja haigustest on vaatamiseks Terviseameti kodulehel
• Sotsiaalkindlustusameti kodulehel
• Statistikaameti kodulehel