Omanike Keskliidu volikogu liige Priit Värk kirjutab oma blogis, et kui Eesti küsiks seoses Nord Streami projektiga rohkem hüvesid, oleks mõttekas gaasitoruprojektiga koostööd teha.
Eesti kui väikeriigi huvides on panustada solidaarsuse põhimõttele Euroopa Liidu ühtses energiapoliitikas (mis on küll sisuliselt olematu) ning toetada energiaprojekte, mis ei tugine pelgalt ärilistele kaalutlustele, kirjutab Värk. Lüües talupojaloogika järgi gaasitoruga kaasnevaid plusse ja miinuseid kokku, siis kas oleks õige aeg koostööks Nord Streami projektiga? Tänaseks on Nord Stream I olemas ja selge on ka asjaolu, tahame seda või mitte, tuleb ka Nord Stream II. Seega kuna toru mitterajamise osas on meie käed seotud, siis jätame kõrvale keskkonnariskid, mis kaasnevad uue toru rajamisega ja vaatame ülejäänud otsust mõjutavaid tegureid.
Talupojaloogika plusside ja miinuste kogusumma kallutab otsuse suunas, et Gazpromi ja Nord Streamiga pole meil mõistlik asju ajada. Aga mis siis kui me tõstaksime (põhjendatult) oma nõudmisi ja küsiksime toru rajamise eest vastutasuks suuremaid hüvesid, küsib Värk. Eeldatavalt on Eestis maagaasi sisseostuhinnad Gazpromilt ca 20% kõrgemad kui on Soomes (ametlikud hinnad ei ole avalikud) ja Eesti Gaasi 2011. majandusaasta aruandest loeb välja, et ärikuludest moodustab „kaubad, toore, materjal ja teenused“ 170 mln eurot. Eeldusel, et sellest kulureast moodustab maagaasi sisseostuhind ca 90% ehk 153 mln eurot, siis aastas säästaksime 30 mln eurot ja 20 aastaga 600 mln eurot. Või kalkuleerigem sotsiaalmajanduslikku kasu sedapidi, et 2/3 Eesti korterelamutest kasutab kaugkütet, mille toormeks on 2/3 ulatuses maagaas.
Tingituna toru rajanemisega kaasnevatest keskkonnariskidest oleks Värki arvates asjakohane sõlmida Gazpromiga tehing keskkonnareostuse kindlustusmakse kohta. Mida see tähendaks? Kuigi riske on hinnatud gaasitoru suurema avarii osas 50 järgmise aasta jooksul madalaks, siis on Eestil ikkagi tarvis arendada välja võimekus võimalike keskkonnakahjude likvideerimiseks ning meie vaatenurgast oleks mõistlik ja kasulik, kui need kompenseeritaks nö kindlustusmaksest. Kindlustusmakse peaks toimuma iga-aastaste maksetena ja kas see summa on 5, 10 või X miljonit eurot aastas – eks see arvutatakse riskianalüüsi käigus välja, kuid tegemist oleks arvestatava keskkonnariskide maandamisega.
Tõenäoliselt on riigi jaoks kõige valulisemaks punktiks Nord Stream II rajamise toetamisel taganeda oma senisest põhimõttelisest seisukohast, et Eesti territoriaalvetesse ei rajata gaasitoru.
