Seega tuleb enne laenulepingu allkirjastamist kaaluda, kas õppelaenu läheb õpingutega seotud kulude katteks hädasti vaja või saaks hakkama ka muul moel. Laenu maksimumsumma 2011/2012 õppeaastal on 1917,35 eurot ja intress 5% aastas laenujäägilt. Kui otsustad laenu võtta, siis arvuta, kui palju kulusid sul eesootaval õppeaastal ees võiks olla ning mõtle, kas vajad maksimaalset summat või saad hakkama vähemaga – kohustust maksimaalset summat võtta pole.

Näiteks bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ning kui võtad igal aastal maksimumsumma, on sul õpingute lõpuks kogunenud juba 5752 euro suurune (90 000 krooni) laen, lisaks intressid. See on üsna suur summa ning võib takistada sinu muid tulevikuplaane – näiteks arvestatakse õppelaenu kohustusena, kui tahad eluasemelaenu võtta ning selle võrra on võimalik tulevane laenusumma kodu soetamiseks väiksem.
Kuna õppelaenu pead tagasi maksma hakkama hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist, siis mõtle, kas leiad kindlasti sellise palgaga töökoha, et suudaksid õppelaenu makseid korrektselt tasuda. Näiteks kui jaotad 5752 euro suuruse laenu tagasimaksmise maksimaalselt lubatud perioodi ehk kuue aasta peale (kahekordne nominaalne õppeaeg) ja teed laenumakseid iga kuu, tuleb annuiteetgraafiku puhul ühe laenumakse suuruseks koos intressiga veidi üle 90 euro. Kui su õpingud katkevad, tuleb laen tagasi maksta kiiremini, ehk pooleteistkordse nominaalse õppeaja jooksul. Intressimakseid tuleb tasuda juba õpingute ajal, reeglina maksad neid kord aastas, sügisel, kuid täpsed tingimused on kirjas laenulepingus, mis võivad igal õppelaenu väljastaval pangal olla erinevad.

Mõtle igal õppeaastal laenuvajadus uuesti läbi

Kuigi mõned pangad pakuvad õppelaenu lepingu sõlmijale võimalust teha avaldusel linnuke kasti „Soovin järgmise aasta laenusummat automaatselt kontole“, ei maksa seda võimalust kasutada. Hinda iga kooliaasta alguses uuesti oma rahalist olukorda ning kaalu, kas ja kui suures summas sa seekord õppelaenu vajaksid. Kui sa oled eelmisel aastal võtnud laenu sellistel tingimustel, et uuel õppeaastal laekub ka uus laen automaatselt sinu kontole, siis sellest loobumiseks pead täitma taotluse.

Maksepuhkus teatud juhtudel ja taotluse alusel

Õppelaenu põhiosa ning intressi tagasimaksmist on võimalik peatada ajateenistuses viibimise ajaks, ühel vanemal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ja arst-residendil kuni residentuuri lõpetamiseni. 
Õppelaenu intressi maksab pangale selle aja eest riik. Nimetatud soodustust on võimalik kasutada, kui esitada panka vastav tõend ja avaldus. Soodustus rakendub alles vastava tõendi ja taotluse esitamisest, mitte automaatselt ega tagantjärele.

Õppelaenu saamise tingimused

Õppelaenu saad taotleda siis, kui õpid täiskoormusega õppes kas era- või riiklikus ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutsekoolis või mõnes samaväärses koolis välisriigis. Kui õpid kõrgkoolis osakoormusega või põhikooli lõpetanuna kutsekoolis, siis sa õppelaenu võtta ei saa. Samuti ei saa õppelaenu akadeemilisel puhkusel olles.

Õppelaenu saamiseks on üldjuhul vaja kas kahe eraisiku käendust või Eestis asuva kinnisvara tagatist. Käendajatele esitavad nõuded võivad õppelaenu väljastavates pankades mõnevõrra erineda – näiteks võib olla käendajatele kehtestatud nõue, et neil peab olema viimase kolme kuu jooksul olnud regulaarne ja dokumentaalselt tõestatav sissetulek, mõni teine pank on oma tingimustes sissetuleku suuruse ka määratlenud – üldjuhul on selleks miinimumpalk ehk 278,02 eurot kuus (bruto).

Kindlasti tuleb aru saada käenduse tähendusest. Kui sa käendad oma sõbra õppelaenu, pead arvestama sellega, et panga ees on laenuvõtjal ja käendajal solidaarne vastutus. See tähendab, et kui laenuvõtja jääb pangale laenumaksed võlgu, tuleb laenu maksta käendajal ehk sinul. Kusjuures on ka võimalik olukord, kus pank pöördub võlanõudega kõigepealt käendaja poole, mitte ei püüa esialgu võlgnikult võlga kätte saada.

Seetõttu pööra tähelepanu, kuidas on käenduslepingus reguleeritud käendaja vastutus. Eelkõige kas on kirjas, et käendaja vastutab laenuvõtja kohustuse eest üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Selline säte tähendab, et kõigepealt peab pank pöörduma võla kättesaamiseks siiski laenuvõtja poole ning kui see tulemusi ei anna, alles siis hakata võlgnevust välja nõudma käendajalt.

Kindlasti tuleb leping – nii õppelaenu leping kui käendusleping – enne allkirjastamist hoolikalt läbi lugeda ning kui midagi jääb selgusetuks, pangatöötajalt küsida.