2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa.

Eestlaste loomulik iive suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes veelgi – eestlaste sündide ja surmade vahe oli 1704. 2010. aastal vahetas Eesti sees elukohta üle maakonna, valla või linna piiri ligi 37 500 inimest. Siserändes võidavad endiselt enim elanikke suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt kolijate peamised sihtpunktid on Tallinn, regioonikeskus või maakonnakeskus. Pealinnast ja regiooni- või maakonnakeskusest rännatakse omakorda linna tagamaale.

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisrände puhul suurenes 2010. aastal nii sisse- kui ka väljaränne – Eestisse immigreerus 2810 ja Eestist emigreerus 5294 inimest. Väljarände suurenemise üks põhjuseid oli kindlasti tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis pani inimesi tööd otsima välismaal. Samal põhjusel vähenes ka sisseränne.

Välisränne 2004-2010. Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2011

Eesti meeste oodatav eluiga on üks Euroopa madalamaid.

2009. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga sünnihetkel 69,8 aastat. Sellest lühema elueaga on vaid Läti ja Leedu mehed. Eesti meestest 10 aastat kauem elavad mehed Rootsis, Islandil, Liechtensteinis ja Šveitsis. Naiste oodatav eluiga oli Eestis 2009. aastal 80,1 aastat. Eesti naistest lühema elueaga on üheksa Euroopa Liidu riigi naised. Kõrgeim oli 2009. aastal naiste eluiga Prantsusmaal – 85,0 aastat.

Sündide arv suurenes

2010. aastal sündis 15 825 last ehk 62 last rohkem kui eelmisel aastal. Summaarne sündimuskordaja, mis näitab keskmist sünnitatud laste arvu naise kohta sama aasta sündimuse juures, tõusis 2010. aastal 1,64-ni. Rahvastiku taastootmiseks aga peaks see olema vähemalt 2,10. Eestlaste osatähtsus sündinute hulgas oli 2010. aastal 75%, mis oli viimase poole sajandi suurim. Praeguse aja sünnitajatel on kõrgem vanus kui paarkümmend aastat tagasi. Naised soovivad kõigepealt omandada hariduse ja asuda tööle ning alles seejärel sünnitada lapsed. Seetõttu lükkub laste saamine järjest vanemasse ikka. Sündimuse vanuskordajad näitavad sündimuse vähenemist 20. eluaastates ja suurenemist 30. eluaastates naiste puhul. Ema keskmine vanus lapse sünnil ja ema keskmine vanus esimese lapse sünnil on seetõttu aasta-aastalt tõusnud. 2010. aastal oli ema keskmine vanus lapse sünnil 29,3 aastat. Paljudes Euroopa riikides (Soome, Rootsi, Iirimaa, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia jt) aga on ema keskmine vanus üle 30 aasta. Hariduse omandamise soovi enne laste saamist näitab ka kõrgharidusega sünnitajate osatähtsuse suurenemine sünnitajate hulgas. Kui veel viis aastat tagasi oli kõrgharidusega sünnitajaid 27% kõikidest sünnitajatest, siis 2010. aastal juba 39%. Majanduslangusest tingitud töötute arvu kasv kajastub ka sünnitajate hulgas. Võrreldes 2008. aastaga vähenes 2009. ja 2010. aastal töötavate ja suurenes töötute sünnitajate arv.

Abortide arv on üha vähenenud

2010. aastal vähenes abortide arv taas. Aasta jooksul registreeriti kokku 9087 aborti, neist 7068 tehti naise omal soovil või meditsiinilisel näidustusel (legaalselt indutseeritud). 1000 viljakas eas naise kohta tehti 2010. aastal 21,6 aborti ja saja elussünni kohta 44,7 aborti.

Mehi suri vähem kui naisi

Jätkub surmade arvu vähenemine nii absoluut- kui ka suhtarvudes. 2010. aastal suri 15 790 inimest, mis teeb 11,8 surmajuhtu 1000 elaniku kohta. Aasta varem oli 1000 elaniku kohta 12,0 surmajuhtu. Teist aastat järjest suri mehi vähem kui naisi – 49,2%. See viitab meeste keskmise eluea tõusule. Põhilised surmapõhjused on meil samad nagu teistes arenenud riikides. Üle poole kõigist surmajuhtudest põhjustavad vereringeelundite, sh südamehaigused. Nende osatähtsus 2009. aastaga võrreldes veidi suurenes ning on meestel 48% ja naistel isegi 63%. Teisel kohal on kasvajatest põhjustatud surmad. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste või traumade tõttu surnute osatähtsus on vähenenud 15%-st 1994. aastal 7%-ni 2010. aastal ning viimasel kolmel aastal on see märgatavalt vähenenud just meestel. 2010. aastal hukkus õnnetusjuhtumite tagajärjel 867 meest ja 258 naist.

Endiselt väheneb ka imikusuremus. 2010. aastal suri enne aastaseks saamist 53 last (34 poissi ja 19 tüdrukut), mis teeb 3,3 imikusurma 1000 elussünni kohta. See on väiksem kui EL-i keskmine, mis aastatel 2009 ja 2010 oli 4,3. Surnultsünde oli 66 ehk 11 võrra vähem kui aasta varem. 1000 sündinu kohta oli surnultsünde 4,2. Imikusurmi oli 2009. ja 2010. aastal vähem kui surnultsünde.

Abiellumiste arv on jõudnud madalseisu

Abiellumise ja majandusbuumi tippajale, aastatele 2006–2007 järgnenud abiellumiste arvu kiire vähenemine on hakanud aeglustuma. 2010. aastal sõlmiti 5066 abielu ehk 6% vähem kui aasta varem. Aastatel 2008 ja 2009 vähenes abielude arv seevastu üle 12% aastas. 2010. aastal sõlmiti 1000 elaniku kohta 3,8 abielu (2006. ja 2007. aastal 5,2). Ühiseid lapsi on ligi 30%-l abiellunud paaridest, kuid võrreldes 2009. aastaga ühiste lastega paaride osatähtsus veidi vähenes. 9%-l paaridest oli ühiseid lapsi vähemalt kaks. Abiellunutest oli varem abielus olnud 27% meestest ja 26% naistest. Korduvabielude osatähtsus on Eestis üks EL-i suuremaid. Abiellumisvanus tõusis nii meestel kui ka naistel 0,3 aasta võrra. Meeste keskmine vanus esimese abielu sõlmimisel on 30,4 ja naistel 27,9 aastat. Alates 1994. aastast on naise keskmine vanus esimese abielu sõlmimisel olnud kõrgem kui naise keskmine vanus esimese lapse sünnil. See tähendab, et paljud naised sünnitavad enne lapse ja siis abielluvad. Aastatel 2007–2010 oli see vahe umbes poolteist aastat.

Lahutuste arv vähenes

2010. aastal lahutati 2989 abielu ehk 6% vähem kui aasta varem. Abielu kestuse arvestuses 2009. aastaga võrreldes suuri muutusi polnud. 30% lahutatud abieludest oli kestnud alla viie aasta. Neist kõige rohkem lahutati kolm aastat kestnud ja seega abiellumis- ja majandusbuumi tippajal, 2007. aastal sõlmitud abielusid. Veerand lahutatud abieludest oli kestnud üle 20 aasta ja peaaegu sama palju (22%) lahutati 5–9 aastat kestnud abielusid. Abielud, mis on juba kestnud kümme aastat, on järgmised kümme aastat püsivamad: 10–14 ja 15–19 aastat kestnud abielud andsid 2009. ja 2010. aastal 11–12% lahutustest. Korduvabielu lahutanute osatähtsus suurenes meestel 24%-ni, naistel oli see 22%. Varasema aastaga võrreldes oli mullu suurem nende lahutuste osatähtsus, kus paaril on ühiseid alaealisi lapsi. Vähemalt üks alaealine laps on 53%-l lahutanud paaridest, aasta varem lahutanutest 50%-l.

Pikemalt koos graafikutega värskest Eesti statistika aastaraamatust .

Kalev Noorkõiv,
Mari Plakk,
Jaana Rahno,
analüütikud,
Statistikaamet 

---

Avaldatud RUP.ee'l