Põlevkivielektri konkurentsivõime langeb taastuvenergia koja hinnangul lähiajal drastiliselt
"On levinud müüt, et üleminek fossiilkütustelt taastuvenergiale on üüratult kallis. Vastupidi, näiteks rajatakse juba täna mitmed taastuvenergia arendused Euroopas riikliku dotatsioonita, mis on reljeefseks kinnituseks sektori arengutempole ning müüdi aegumisele," ütles Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus pressiteate vahendusel.
"Muuhulgas on Taastuvenergia Koja loodud kava kohaselt võimalik ja arukas katta investeeringu mahud taastuvenergiasse heitmekaubandusest saadavatest tuludest, erinevate Euroopa Liidu struktuurvahendite kaudu ning samuti liikmesriikide vahelise taastuvenergia statistikakaubanduse tuludest. Loomulikult panustab üleminekusse ka aktiivne kodumaine erasektor, mis tähendab kokkuvõttes olematut kulutust maksumaksjale," ütles Annus.
Ta lisab, et käesoleval aastal toimunud neljakordne süsihappegaasi kvoodi hinnatõus vajutab pitseri just eelkõige süsinikumahukale põlevkivielektri tootmisele. "Muuhulgas prognoositakse lähiaastatel hüppelise kasvu jätkumist ning hinna stabiliseerumist 35-40 euro juures, millest ei jääks puutumata ka Eesti elektritarbija rahakott," märkis koja juht.
"Kõigi sarnaste diskussioonide alus peaks olema sektori poolt välja öeldud olukorrakirjeldus ja teadmine, et 2030. aastaks lõpetavad töö ligikaudu kaks kolmandikku praegustest põlevkivielektri tootmisvõimsustest. Lisaks on riik seadnud energiamajanduse arengukavas eesmärgiks toota samal aastal vähemalt 50-protsendilises mahus elektrit taastuvatest allikatest. Seda kõike energiamajanduslikest ja kliimapoliitilistest eesmärkidest johtuvalt," ütles Annus.
Esmaspäevane Postimees kirjutas, et põlevkivist loobumine läheks Eestile maksma kuni miljard eurot aastas, kaotaks Ida-Virumaal 13 000 töökohta ning tähendaks muu hulgas kõrgemat elektrihinda.
Umbes tuhat eestlast on alla kirjutanud niinimetatud Põxiti-pöördumisele ehk avaldanud toetust põlevkivist loobumisele, mis vähendaks Eestis tekkivat kasvuhoonegaaside heitkogust ligi 90 protsenti. Samas kaotaks Eesti majandus ühe suurima põlevkivitööstuse Viru Keemia Grupi hinnangul 700 miljonit kuni 1 miljard eurot aastas.
Taastuvenergia Koja juhi Mihkel Annuse sõnul jätab viidatud artikkel arvutusest välja sektorist tulenevad kulud ühiskonnale: tervisemõju, keskkonnakahju ning selle õiglase hüvitamise, jäätmete tekke ja -käitluse, maa- ja veekasutuse jpm.