„Laiemas laastus ei ole tegelikult vahet, milline kriis võtab meilt ära igapäevased mugavused. Oluline on see, kuidas me saame kriisiolukorras hakkama koduste vahenditega kuni abi saabumiseni,“ ütles päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik Jako Vernik.
Päästeamet nentis, et praegu on käimas tervishoiukriis, aga kriisi võivad põhjustada ka ilmastikuolud, küberrünnakud või mis tahes muu oht. Hädaolukorrad võivad kesta päevi ja nädalaid, mil inimestel tuleb kodust lahkumata saada hakkama ilma elektri, vee ja kanalisatsioonita. Valmisolek hädaolukorraks peaks olema enda ja lähedaste turvalisuse tagamise elementaarne osa.
Verniku sõnul on kõige ohustatum grupp suurtes kortermajades elavad linnainimesed, sest kortermajades on paljud teenused tsentraalsed ja ulatusliku kriisi korral võivad korraga kaduda ära kõik eluks vajalikud mugavused. Päästeameti tellitud uuring näitab, et kõigest viie protsendil kortermaja elanikest on olemas valmisolek hädaolukorras hakkama saamiseks. Kevadel lahvatanud tervishoiukriis andis küll tõuke varusid looma, kuid nüüd on sobiv aeg varud süstemaatiliselt ja teadlikult taas üle vaadata ning vajadusel neid ka uuendada.
Verniku sõnul tuleks kriisiks valmistumist alustada enda positsioneerimisest ning mõelda läbi sellega kaasnevad võimalused ja kohustused. Näiteks korteriühistu liikmena tuleks olla kursis, kas ühistu esimees laseb tühjaks veetorud, keerab kinni kraanid, tellib võimalusel ühistule välikäimlad. Külaelanikuna tuleks olla kursis kaevude kasutamise võimalusega, grillimiskohtadega jne. Üksikinimese tasandil tuleb aga vastutada enda koduste ladude eest, et oleks võimalik süüa, hügieeni tagada, WC-s käia jne.
Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Mikko Virkala sõnul tuleb varuda kindlasti ennetavas võtmes ehk lähtuda tasub ütlusest „varu enne maru“.
Toidu varumise osas kehtib lihtne reegel: varuda tasub koheselt söödavaid või kergesti valmistatavaid toiduaineid: pudrud, makaronid, müslibatoonid, pähklid, kuivatatud puuviljad jms. Toitu tasub hoida ringluses: võtta, aga panna tagasi. Vee varumisel peaks lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas ehk 21 liitrit nädalas,
sõnas Virkala.
Virkala toonitab, et ainuüksi vee ja toidu varumisest ei piisa. Läbi tuleb mõelda ka alternatiivsed sidevahendid, valgusallikad, võimalused toidu valmistamiseks jms. Kindlasti peaks kodus olema akudel töötav raadio, taskulambid, laetud akupangad, matka-priimused või gaasigrillid, sõnas ta. Varuma peaks ka ravimeid ja hügieenitarbeid ning mõtlema läbi iga pereliikme võimalikud erivajadused. Unustada ei tohi ka lemmikloomi ning hoidma ka nende toiduvarud korras.
Päästeameti kampaania „Varu enne maru“ raames on võimalik varude soetamise osas konsulteerida ka otse päästeameti esindajatega, kes jagavad koos naiskodukaitsjatega vastavat infot pühapäeva hommikul Tallinnas Nõmme turu ees, Tartus Eedeni Keskus ees, Viljandis Maksimarketi ees, Haapsalus Kaubamaja ees ja Narvas Maksimarketi ees.
Elanikkonnakaitse nädalal nõustab päästeamet korteriühistuid ning koostööpartnereid, et kasvatada elanikkonna teadlikkust ning suurendada valmisolekut võimalikeks hädaolukordadeks. Selle aasta jooksul jõuab kõigi Eesti elanike postkasti ka trükis kriisijuhistega.
