"Päästeameti kõige olulisem ülesanne on olla inimeste jaoks olemas – nii suurte kui ka väikeste kriiside ajal," märkis Klaos. "Oleme päästeametis teinud pikalt tööd elanikkonnakaitse juhtasutuse vastutuse saamiseks. See roll on meie jaoks tähendanud palju uusi ülesandeid, kompromisse ja katsetusi, et olla võimeline juhtima ka suurimaid kriise. Elanikkonnakaitse on riigikaitse, sest Eesti Vabariigi kõige suurem vara on tema inimesed – et nad jääksid ellu ja terveks. Igasugune kärpimine vähendab päästeameti võimekust elanikkonda kaitsta nii tsiviilkriisides kui ka sõja korral."
"Möödunud aasta jooksul panime koos partneritega Ukraina sõja kogemusele tuginedes paika kümne aasta sihid elanikkonnakaitse arendamiseks ning selles on päästeametile pandud kõrged ootused – avalike varjumiskohtade võrgustiku arendamine, omavalitsuste kriisivõimekuse kasvatamine, elanike kriisikoolituste korraldamine, evakuatsiooni korraldamiseks valmisoleku ja varude loomine, sõjaaja pääste- ja demineerimisvõimekuse kasvatamine, päästevõrgustiku kriisiaja toimepidevuse tõstmine ning ohuteavituse, sealhulgas sireenisüsteemi paigaldamise käivitamine," loetles Klaos. "Teeme seda kaasates teisi asutusi, omavalitsusi ja ettevõtteid, et eestimaalased ei peaks ka kõige hirmsama kriisi korral kartma."
Klaos ütles, et päästeamet peab olema seal, kus on inimesed.
"Kuigi meie tegevuste fookuses on praegu ennekõike elanikkonnakaitse arendamine, ei ole kuskile kadunud ka teised päästeameti strateegilised eesmärgid – päästetöö, tule- ja veeõnnetuste, lõhkekehade ja järelevalvega seonduv," selgitas Klaos. "Tänu ennetustööle ja ohutusjärelevalvele toimub igal aastal üha vähem hoonetulekahjusid. See tähendab vähem surmasid ja varakahju. Teeme igal aastal kahjutuks tuhandeid lõhkekehi, mis on jäänud maapõue ja vundamentide alla inimesi ohustama."
Traagilisi sündmusi on Klaosi kinnitusel iga aastaga küll vähem, kuid sellest hoolimata saavutas hädaabinumbril 112 päästele saabunud väljakutsete arv möödunud aastal uue rekordi – päästjate abi vajati enam kui 30 000 korda. Tänu vabatahtlike komandode üha suuremale võimekusele ei ajanud aga ka suured tormid ja põlengud päästevõrgustiku reageerimisvõimet täiesti umbe.
"Inimeste tähelepanelikkus aitab meil päästa elu, vara ja keskkonda. Teame oma vastutust Eesti elanike ees, seetõttu on selged meile ka probleemid riigieelarve täitmisel ning otsime pidevalt võimalusi, kuidas muuta oma tööd efektiivsemaks ja parandada valmisolekut," märkis Klaos. "Eesti inimesed on hinnanud päästeameti usaldusväärsuse 97 protsendile. See on äärmiselt suur au, aga veel suurem vastutus, mida me võtame täie tõsidusega. See on Eesti inimeste tänulikkus kõigile kutselistele ja vabatahtlikele päästjatele, kes on inimeste jaoks vajadusel olemas olnud. Aga see on ka lootus edaspidiseks. Pingutame selle usalduse õigustamiseks iga päev."
