Riigikogu liikmed Vadim Belobrovtsev, Aleksei Jevgrafov, Vladimir Arhipov, Lauri Laats, Andrei Korobeinik ja Aleksandr Tšaplõgin küsisid, et miks on tekkinud vahe internetiteenuste maksumuses ning kiirustes Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel ning kuidas mõjub selline olukord Eesti riigi mainele, eriti ITK valdkonnas.
Arupärijad soovisid teada, kas Eesti inimestel on lootust, et riik ei lase jätkuda olukorral, kus nad peavad maksma märkimisväärselt suuremaid summasid võrreldes meie naaberriikidega üliaeglase interneti eest.
Uued sideettevõtjad ja aktiivsem konkurents lahendaksid olukorra
Pakosta selgitas olukorda, miks on tekkinud vahe internetiteenuste maksumuses ning kiirustes Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel. Ta märkis, et meil on inimesi Eestis hõredavõitu. „Mustamäe ja Lasnamäe inimesed maksavad sisuliselt kinni Kadrina inimeste interneti.“
„Selle teenuse pakkumisel on suur investeerimismaht ja kuna Eesti on palju hõredamalt asustatud, aga meil pole hea internetikiirus kättesaadav ainult linnade keskustes, vaid kogu riigis, siis tegelikult see mõjutab tulemust üsna palju. Lisaks mõjutab tulemust ka elekter võrgu ülevalhoidmiseks, mille hind ei ole meil maailma kõige madalam,“ jätkas minister.
Eestis on linna- ja maapiirkonna internetiühenduse kättesaadavuses erinevused märksa väiksemad kui naaberriikides. „Ja kui me vaatame kogu seda sideteenuste hinnataset, siis oleme Euroopa Liidus enam-vähem keskmiste seas. Valdava osa tarbijate vajaduse katmist ehk kiirust 100 megabitti sekundis on võimalik kätte saada hinnaga alla 30 euro kuus,“ ütles Pakosta.
Pakosta sõnul oleks kõige paremaks lahenduseks see, kui turule tuleksid uued sideettevõtjad ja oleks aktiivsem konkurents. Ta lisas, et tegelikult kõikidest aadressidest saab 52 protsenti praegu valida mitme teenusepakkuja kaabelvõrgu vahel. „Riik kindlasti jätkab juba viimased viis aastat tehtud tööd selleks, et turutõrkepiirkondadesse rajada operaatorineutraalseid võrke. Neist suurimat opereerib täna Enefit,“ ütles ta.
„Kindlasti aitaks turu edenemisele kaasa see, kui Eestis rahvaarv suureneks ja jõukus kiiresti kasvaks ning inimesed saaksid konkurentsivõimelisemalt osaleda teenuste ostmises, eriti maapiirkondades,“ sõnas Pakosta. Tema hinnangul aitaks kaasa ka see, kui maal oleks asustustihedus suurem.
Niinimetatud viimase miiliühenduste projektiga, mis peaks tagama turutõrke piirkondades juurdepääsuvõrkude väljaehitamise, läheb riik edasi. „Eesmärk on ühe gigabiti sekundilise kiirusega internetiühenduse pakkumine, ja see on praegu prioriteetsete projektide hulgas, kus investeeringute raha ka järgmiseks aastaks ei kärbitud. Suurusjärk oli kuskil 30 miljoni euro ringis,“ ütles Pakosta.
