Veebruaris läbi viidud üleeuroopalise Eurobaromeetri küsitluse kohaselt peavad Euroopa Liidu (EL) kodanikud, nende hulgas ka eestlased, kriisi ajal süvenenud sugudevahelise ebavõrdsuse ilminguteks palgalõhet ja naiste raskusi töö- ja eraelu ühitamisel. 30% EL kodanikest ja 26% eestlastest leiab, et meeste ja naiste vaheline palgalõhe ja selle mõju karjääri arengule on kriisi ajal kõige enam süvenenud. Samuti leiab 30% ELi kodanikke ja 22% Eesti elanikke, et kriisi mõjul on naistel raskem töö- ja eraelu ühitada.
Eurooplaste hinnangul on kriis mõjutanud kõige rohkem noorte tööturule sisenemist. 55% eestlastest (46% EL keskmiselt) leiab, et koolilõpetanud sisenevad tööturule kriisi tõttu hiljem, neil on raskusi esimese töökoha leidmisega ning pikem õppeaeg. 37% eurooplastest keskmiselt ja 32% eestlastest toovad välja asjaolu, et osa inimesi töötab ametikohtadel, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile.
Kahest eestlasest kolm (66% nii eestlaste hulgas kui ka ELis keskmiselt) leiab, et kõige tähtsam on praegu tegeleda tööhõive ja ennekõike noorte tööpuuduse leevendamisega. Teisel kohal on Euroopa Liidus keskmiselt (42%) ja ka Eestis (55%) investeerimine haridusse ja väljaõppesse. Eestlaste jaoks järgneb inflatsiooni pidurdamine (34%). Euroopa Liidus keskmiselt tuuakse kolmanda prioriteetse valdkonnana välja investeerimine innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevusse (27%).
Uuringu käigus tunti huvi ka selle vastu, mida tööandjad peavad silmas naiste ja meeste töölevõtmisel. Vastanud leidsid, et naiste puhul on esmaoluline laste olemasolu (41% eestlastest, 49% ELis keskmiselt). Eestlastel järgnesid ametialane kvalifikatsioon (39%) ja kogemus (33%). Euroopa Liidus keskmiselt järgnesid laste olemasolule paindlikkus tööaja suhtes (35%) ning üldine füüsiline väljanägemine ja välimus (33%).
Meeste puhul peeti Eestis põhikriteeriumiteks ametialase kvalifikatsiooni taset (57%, EL keskmine - 38%) ja ametialast kogemust (50%, EL keskmine - 40%).
Kõige efektiivsemaks meetmeks, mis aitab tööle saada või töötada kõrge vanuseni peeti nii Eestis (89% - "väga või üsna efektiivne") kui ka ELis tervikuna ("85% väga või üsna efektiivne") tööl käivate inimeste pideva koolitamise soodustamist.
Uuringu kohaselt peaksid järgmisel aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivad poliitikud valimisprogrammides tegelema esmajärjekorras palgalõhega (23% - eestlased; 21% - EL keskmine). Sellele järgnesid eestlaste hinnangul naiste probleemid töö- ja eraelu ühildamisel (13%) ja naiste väike osakaal poliitikas vastutusrikastel ametikohtadel (11%). Euroopa Liidus keskmiselt on palgalõhe järel olulisimad teemad naiste vastu suunatud vägivald (16%) ning töö- ja eraelu ühildamine (16%).
TNS Opinion viis Euroopa Parlamendi tellimusel 4.-7. veebruarini läbi uurimuse, milles küsitleti üle 25.000 euroopa kodaniku, kellest 1.000 olid eestlased.
