Tulusid laekus 3,5 protsenti prognoositust rohkem, kulutati aga 2,4 protsenti planeeritust vähem. Samas on võrreldes 2010. aastaga kasvanud haigekassa kulutused nii arstabile kui ka ajutise töövõimetuse hüvitisele.

Endiselt väheneb patsientide omaosalus ravimitele. Kui 2010. aasta I poolaastal tuli patsiendil soodusravimi ostmisel tasuda retsepti eest keskmiselt 8 eurot, siis 2011. aasta I poolaasta lõpus 7 eurot. Samas kasutab soodusravimeid 36 000 inimest rohkem.

2011. aasta I poolaastal olid haigekassa eelarve tulud kokku 364,8 miljonit eurot. Ravikindlustuse kulud olid samal ajavahemikul 362,8 miljonit eurot.

I poolaasta lõpus oli ravikindlustatud 1 254 245 inimest, neist moodustasid töötavad kindlustatud 45 protsenti, kindlustatutega võrdsustatud isikud 48 protsenti ja riigi poolt kindlustatud 5,5 protsenti.

I poolaastal tasus haigekassa tervishoiuteenuste eest 262 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,8 protsenti rohkem. Kulude tõusu peamiseks põhjuseks on ambulatoorsete ravijuhtude arvu tõus I poolaastal ja tervishoiuteenuste piirhindadele rakendatava koefitsiendi muutus alates 1. jaanuarist 2011.

Üldarstiabi rahastamiseks kulus 2011. aasta I poolaastal 33,2 miljonit eurot. Võrreldes 2010. aasta sama perioodiga suurenesid üldarstiabi kulud 4 protsenti. Suurim kuluallikas 67 protsendiga oli pearaha, uuringute fond moodustab üldarstiabi kogukulust 21 protsenti ning baasraha 11 protsenti. Võrreldes mullusega on uuringute kulud suurenenud 10 protsendi võrra.

Eriarstiabi kulud olid I poolaastal kokku 209,4 miljonit eurot. Ravijuhtude arv on suurenenud enam kui 88 000 võrra ja eriarstiabi teenuseid kasutanud isikute arv kasvas 3 protsenti. Näiteks ambulatoorseid ja päevaravi vastuvõtte tehti I poolaastal ligi 1,9 miljonit korda, mis on 5 protsenti enam kui mullu. Seega on ravi saanud inimeste arv võrreldes möödunud aasta I poolaastaga tõusnud. Statsionaarsete ravijuhtude arv on jäänud samale tasemele.

Hooldusravi juhtude arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 11 protsendi võrra. Kasvanud on nii statsionaarse kui ka ambulatoorse hooldusravi juhud, viimase seas enim koduõendus (20 protsenti).

2011. aasta I poolaastal hüvitati kindlustatutele ravimeid 44,6 miljoni euro ulatuses. Kõigist väljakirjutatud retseptidest moodustasid digiretseptid 84 protsenti. Digiretsepti laialdane kasutamine on loonud hea võimaluse määrata ravimeid patsiendile parima soodusmääraga – sellega seoses on vähenenud 50-protsendise soodusmääraga ravimite osakaal.

Jätkub ravimite omaosaluse langustrend. Kindlustatute tasutav osa on võrreldes 2010. aasta sama perioodiga langenud 1,4 protsenti. Seega on patsientide omaosalus nii protsentuaalselt kui ka absoluutnumbrites vähenenud.