Seega ostsid inimesed 2010. aastal rohkem soodusravimeid kui aasta eest, tasusid aga üldsummas vähem.
2010. aastal rakendusid mitmed abinõud langetamaks ravimite ostmisel
patsientide omaosalust. 1. aprillist jõustus apteekidele kohustus
pakkuda toimeainepõhise retsepti korral patsiendile soodsaima hinnaga
ravimit. Sama aasta septembris alustas haigekassa kampaaniat „Erinevus
on ravimi hinnas“, juhtimaks patsientide tähelepanu asjaolule, et sageli
on toimelt samaväärsete ravimite hinnad väga erinevad. Kampaania
eesmärgiks seati elanikkonna teadlikkuse suurendamise abil vähendada
välditavat omaosalust ravimite eest tasumisel.
Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni sõnul kasvas patsientide
omaosalus soodusravimite ostmisel seni igal aastal. „Näis, et tegemist
on paratamatusega ja seda trendi ei õnnestu peatada. 2010. aasta
andmetest kokkuvõtteid tehes oli heameel tõdeda, et see on siiski
võimalik. Soodusretsepti maksumus patsiendile oli mullu isegi madalam
kui 2008. aastal. Kui käitumisharjumused ei oleks muutunud, siis oleksid
Eesti inimesed 2010. aastal soodusravimitele kulutanud oma raha ligi 4
miljonit eurot (62 miljonit krooni) rohkem. Näeme siiski, et patsientide
kulutused ravimitele võiksid veelgi väheneda,“ ütles Mathiesen.
Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp märkis, et võrreldes varem
tehtud kontrollimistega on odavamate ravimite kättesaadavus apteekides
paranenud, samuti on kasvanud geneeriliste ravimite osakaal müüdud
ravimitest. „Arenenud riikides nagu Inglismaa, Saksamaa, USA, on
geneerikute kasutuse osakaal 65-75%. Eestis oli see 2010. aastal 34%,
seega on meil arenguruumi veel küllaga“, lausus Raudsepp.
Perearst ja Perearstide Seltsi esinaine Ruth Kalda rõhutas, et
meditsiinilises mõttes on geneeriline ravim originaalravimiga võrreldes
sama tõhus, ohutu ning usaldusväärne. „Kui mõne ravimi suhtes tekib
küsimusi, tuleks sellest oma perearstiga rääkida. Koos leitakse
kindlasti õige lahendus“, julgustas Kalda.
Lähemalt soodusravimetest saab lugada SIIN
