Kõigepealt taustast, miks olukord pensionidega on tulevikus selline, nagu eespool kirjeldatud. Esiteks Eesti rahvastik vananeb ja elab kauem. See tähendab, et ühiskonnas on rohkem vanu inimesi, kellele pensioni maksta. Teiseks sünnib Eestis liiga vähe lapsi, et üleval pidada palju suurearvulisemat seeniorite põlvkonda. Selle olukorra leevendamiseks kehtib meil juba üle kümnekonna aasta mitmeastmeline pensionisüsteem. Esimest ehk riiklikku sammast rahastatakse töölkäivate inimeste sotsiaalmaksust (pensionikassase läheb sellest 20%). II samba ehk kohustusliku kogumispensioni puhul läheb inimese brutopalgast 2% tema valitud pensionifondi ja riik lisab sellele tema palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Selle võrra jääb inimese riikliku pensioni (I sammas) kindlustusosak väiksemaks. I ja II sambale lisandub võimalus investeerida ka III sambasse ehk vabatahtlikku kogumispensionisse.
Tarbijaveebist minuraha.ee leiad kalkulaatori, mis aitab sul välja arvutada oma tulevase pensioni umbkaudse suuruse I ja II sambast. Kui võtta näiteks 35-aastane inimene, kel on tööstaaži 12 aastat ning teenistus Eesti keskmise palga suurune ning kes ühines II sambaga 2003. aastal, siis temale I ja II sambast kokku makstav pension moodustab ta viimasest palgast umbes 41%. Samade „parameetritega“ inimesel, kel II sammast pole, on see protsent vaid 30. Kuid nagu näha, ei ole rõõmustamiseks põhjust ka II samba omanikul – kui ta just ei ole rahul sellega, et pensioniea sissetulek on väiksem kui pool tema viimasest palgast. Seega tuleb igaühel, kes soovib tulevikus saada suuremat pensioni, ise sellesse panustada.
Kui palju sa pensioni tahaksid?
Sellele küsimusele vastamiseks soovitame teha mõnest küsimusest ja arvutusest koosneva harjutuse, mille leiad siit. Kui harjutus tehtud ja summa teada, saad hakata mõtlema sellele, millised on võimalused pensionieaks soovitud summa kokku saamiseks.
Pensioniraha kogumiseks on noorematel aega aastakümneid. See annab paindlikkuse valida enda riskitaluvuse, oskuste ja kogumiseks jäänud ajaga kokkusobiva viisi. Rusikareegel ütleb, et pikaajalisel kogumisel võib üldjuhul lubada suuremat riski kui siis, kui kogumiseks on jäänud alla viie aasta. Enne, kui mõne investeerimisviisi kasuks otsustad, peaksid end selle olemuse, riskide ja kuludega (teenustasud, maksud) kurssi viima.
Kuhu investeerida?
Mõned võimalused pikaajaliseks investeerimiseks on näiteks investeerimisfondide osakud, III samba pensionifondid või pensionikindlustused, aktsiad ja kogumiskindlustused. Samuti võib kaaluda investeerimist näiteks kinnisvarasse, kuid see eeldab suurema algkapitali olemasolu.
- Väiksemate summade kaupa, näiteks 30—40 eurot kuus, saab raha paigutada investeerimisfondidesse. Nende puhul on riskid rohkem hajutatud, kui ise üksikute ettevõtete aktsiaid ostes, sest fond investeeribki erinevate ettevõtete aktsiatesse (või võlakirjadesse). Aktsiate ostmisel pead ise suurema eeltöö ära tegema, et leida sobiv ettevõte, millesse investeerida, samuti ei ole mõistlik paarikümne euro kaupa aktsiaid osta, kuna teenustasud söövad siis investeeringust liiga suure tüki.
- Kogumiskindlustus võimaldab samuti väiksemate summade kaupa koguda, seda kas investeerimisriskiga või -riskita elukindlustuse või pensionikindlustuse lepingute kaudu. Ühtlasi on kogumiskindlustuse lepingut sõlmides kindlustatud ka su elu.
- III sambasse on samuti võimalik väiksemate summade, näiteks 20–40 euro kaupa kuus, raha panna. Investeerides saad valida, kas tahad raha koguda vabatahtliku pensionifondi osakuid ostes või kindlustusandjaga pensionikindlustuse lepingut sõlmides. Võimalik on teha ka mõlemat. Tasub teada, et III samba investeeringutele kehtib maksusoodustus. Kui paigutad kalendriaasta jooksul kuni 15% (maksimaalselt 6000 eurot) oma brutosissetulekust III sambasse (pensionikindlustuse puhul ei lähe arvestusse kindlustuskaitseks makstud summad), maksab riik sulle investeeritud summalt tulumaksu tagasi.
