Tänaseks oli ligi 15 000 SEB klienti esitanud avalduse pensioni teise samba sissemaksete suurendamiseks aastatel 2014-2017, eile teatas Swedbank, et nende kaudu on esitatud ligi 50 000 avaldust.
"Meile on oluline, et iga inimene teeks avaldust esitades teadliku ja kaalutletud otsuse. Kui teise samba maksete suurendamise mõju on väike, siis võib olla targem investeerida pigem kolmandasse sambasse, kus on kogujale preemiaks nii sisse- kui ka väljamaksete soodsam maksustamine," teatas SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Swedbanki jaepanganduse juhi Ulla Ilissoni sõnul jätkas avalduste esitajatest 2009. aastal makseid 35,5 protsenti ja ei jätkanud 64,5 protsenti. 50 000 avaldust teeb ligi 15 protsenti panga aktiivsetest klientidest. Vanuse lõikes on Swedbankile seni avaldusi avaldanud kõige enam ehk 36,1 protsenti 36-50-aastased.
Augusti alguses oli avalduse esitanud 14 800 LHV pensionifondide klienti ehk 13 protsenti kõigist nende klientidest.
2009. aastal peatas riik kuni 2011. aastani ajutiselt sissemaksed teise samba pensionifondidesse, 2011. aastal olid riigipoolsed maksed poole väiksemad. Tasakaaluks nähti ette teha kõrgemas määras makseid 2014.–2017. aastal.
Avaldusega saavad teise samba kogumispensioniga liitunud suurendada tulevast aastast omapoolseid makseid teise sambasse kolmele protsendile palgast, sellisel juhul tõstab ka riik omapoolse makse kuuele protsendile.
Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33-protsendilist sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13 protsenti ravikindlustuseks ja 20 protsenti riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele.
Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast neli protsenti või antud juhul kuus protsenti minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.
