Perearsti nõuandetelefonilt saab nõu erinevate tervisemurede kohta nii anonüümselt kui isikustatult. Mobiil-ID ja Smart-ID abil autenditud helistaja puhul on kõnet vastuvõtval perearstil võimalik inimese haiguslugu ja väljakirjutatud retsepte näha ning tänu sellele infole anda veelgi täpsemat nõu. Seda saab teha esmaspäevast reedeni kella 8-22 ja nädalavahetusel ööpäevaringselt. Anonüümset nõu saab telefonilt iga päev ööpäevaringselt. Riiklikel pühadel ning nädalavahetuseti kella 8-17 pikendavad nõuandetelefoni arstid ka hädajuhul retsepte.
Kuigi paljud inimesed sooviksid nõuandetelefoni kaudu retseptipikendust ka muul ajal, näiteks tööpäeval või õhtuti, ei ole see haigekassa esmatasandi osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul otstarbekas.
Nädalavahetuseti perearsti nõuandetelefoni kaudu retsepti pikendamine võib olla vaid hädavajadus, mitte enda perearsti külastamise asendamine. Ravim on haiguse ravist vaid osa ning jätkuvalt on uute retseptide kirjutamisel vaja külastada oma perearsti, kes vaatab inimese läbi, määrab vajadusel uuringuid. Kui nõuandetelefon hakkaks massiliselt retsepte pikendama, võib juhtuda, et inimene perearstile enam ei lähegi ning tema tervis võib selle tulemusena halveneda,
selgitas Friedemann.
Samuti on riiklikel pühadel ja nädalavahetusel graafikuga töötavatel mobiilse autentimise võimalusega inimestel haigestumise korral võimalik helistada nõuandeliinile isikustatud konsultatsiooniks, kõne vastu võtnud perearst saab teha haigestumise ning töövõimetuslehe avamise vajaduse kohta märke digiloosse. Seejärel peab inimene kindlasti esmaspäeval ühendust võtma oma perearstikeskusega, et töövõimetuslehe avamise vajadusest märku anda.
„Loomulikult tuleb arvestada, et tegemist on haiguslehe soovist teatamisega, lõpliku otsuse lehe kinnitamiseks teeb inimese perearst,“ lisas Friedemann.
Perearsti nõuandetelefoni juht Klarika Kallikorm-Rannamets rääkis, et viimastel nädalavahetustel on kõnede arvus taas tõusu näha.
Peamiselt helistatakse koroonaviiruse tõttu ja Kallikorm-Rannametsa sõnul on kurb tõsiasi see, et inimesed reisivad jätkuvalt väga palju ka neis riikides, kus nakkuskordaja on suur.
„Ei mõisteta, et isegi kui otseselt selles riigis, kus haigeid on palju, ei käidudki, siis mitmed lennud on vahemaandumisega just nende riikide lennujaamades ja nakatumisoht on seetõttu kõrgem,“ ütles ta.
Reisidelt saabutakse sageli nii nohu kui palavikuga või jäädakse pärast reisi peatselt kogu perega haigeks. Kuigi tegemist ei pruugi olla koroonasse nakatumisega, soovitas Kallikorm-Rannamets olla äärmiselt ettevaatlik ning haigusnähtudega või kõrge nakatumiskordajaga riikidest tulles kindlasti koju jääda.
Perearstidel tuleb Kallikorm-Rannametsa jutu järgi telefonitsi anda nõu nii selle kohta, millal haigusnähud võivad tekkida kui ka selgitada seda, miks tervet inimest pole mõistlik kohe testida.
„Oleme inimestele öelnud, et viiruse peiteaeg on inimeseti erinev ja kui liiga vara testida, võib test anda valenegatiivse tulemuse. Ehk inimene, kes tegelikult on viiruse saanud, jätkab liiga vara tehtud ja negatiivse testi puhul ühiskonnas ringiliikumist ja võib viiruse sümptomite ilmnemist hoopiski eirata. Ta ju teab, et test oli ju negatiivne, kuigi selliselt võib ta teisi inimesi siiski nakatada,“ selgitas perearsti nõuandetelefoni juht.
